The Road goes ever on and on

2011-05-21T12:14:00.003+03:00

Mõnikord on niipalju mõtteid, et raske on otsustada mida jagada. Nii nad jäävadki jagamata. Kuni sa leiad, et keegi on selle juba väga hästi sõnastanud. Vähemalt osade su mõtete kohta... :) Siin on midagi paljudest leidudest, mis tahtis jagamist.

Sometimes you have so many thoughts that it is hard to decide what to share. And then you won´t do it at all. And then you`ll find something, something that someone has said which says it all... well at least about some part of your thoughts :). Here is something from many recent findings that wanted sharing.

"Come to the edge."
"We can´t. We are afraid."
"Come to the edge."

"We can´t. We will fall."

"Come to the edge."

And they came.

And he pushed them.

And they flew.

~Guillaume Apollinaire

There is fairydust in the air...

2011-02-23T13:03:00.002+02:00

It´s like a race, being outside with the cold. You try to move fast, to get somewhere warm, to get away from the numbing pain crawling through your body. But the faster you try to walk, the slower you seem to move.... like the cold is tightening around you, trying to slow you to the pace of its own molecules, to bring stillness until it feels like trying to walk through a solid block of ice...
Or maybe it´s the fairydust. The fairydust in the air, trying to give one a chance, despite of it all, a time to notice the surrounding beauty ...
The dust of snow swirling in the air, only visible through the echo of the sun´s rays...to make you stop... to take your breath away.

Külm. Tahaks kiiresti jõuda kuhugi sooja, kuid midagi aeglustab su kulgu. Mida rohkem sa püüad selle eest põgeneda, seda tihedamalt tundub ta su ümber mähkuvat nagu soovides sind muuta endaga üheks, aeglustada molekule kuni tunned, et üritad kõndida läbi jääseina...

Aga võibolla... on see hoopis haldjatolm.
Hõljuv lumetolm
Tantsisklev valgus
Päikesekiirte kaja
Helklemas tantsus
Mis tolmuna langeb

Et panna sind peatuma, et teha sind hingetuks.

Pilguheit minevikku...

2011-02-10T22:41:00.003+02:00

Sõber käis külas. Ühe asjana mainis ta, et kui sa blogi nii kaua ei kirjuta, ei ole sul hiljem lugeda, mis põnevat sel ajal juhtus (eeldusel, et ma päevikut ei pea).
Täna sattusin sellele uuesti mõtlema, just sattusin on õige sõna. Panin google´i otsingusse kuslapuu lõhn... ja mis oli viimane otsingutulemus esimesel lehel? Midagi väga tuttavlikku... Baren bar lin. Le hannon a tholel - midagi, mille olin täiesti unustanud ja üllatusega täna avastasin, minu vana blogi, ma isegi ei mäletanud, et seal niipalju sissekandeid on...

Lugesin ja imestasin oma kirjutatu üle... nt selline sissekanne 2007 aasta kevadest:

4/22/2007

Tormine öö merel

Lesisin oma kajutis ja lugesin Meteorology Today 'd. Ümber laeva mässas lubatud torm.Kajuti aken kriuksus ja ägises tuule käes justkui ähvardades lainetesse sukelduda ning mind tuulte ja lainete meelevalda jätta. Lõpetades peatükki tuultest, pidin tahes tahtmata mõtisklema, et igakord kui mõte kuhugi uitama läks, tahtis väljas toimuv möll mind tagasi klimatoloogia juurde tõmmata. Efekt oli siiski teistsugune - tihti jäin kuulatama vana akna heietatavaid lugusid. Seda senikaua kuni seilasin sügavale uneookeanile kohtuma imepäraste olenditega ... ärkasin, väljas möllab ikka veel.Hetk hiljem - ootamatu vaikus ... orkaani silmas elavate troopiliste veehaldjatega.

http://hannak7.spaces.live.com/default.aspx

Ja rohkem ei olegi nagu hetkel öelda...

2011-01-13T13:30:00.002+02:00

Looking after an escaped thought
in a distance
running away
a blurry shape

all that is certain is change...

but will I let it happen?

2011-01-02T19:00:00.003+02:00

Et siis ... head uut aastat! Nagu mu sõber ütleb: hoidkem 11! :)

... ...

2010-11-25T12:57:00.004+02:00

"The intricate designs of ones writings could improve over time, couldn´t they?"
- "I hope so, otherwise these musings would be rather dull to behold..."

... ...

The snow had stuck this morning. The rain that had been deleting the previous attempts, had finally been overpowerd by the cold. I knew it the moment I opened my eyes, the light was just so different. It didn´t feel like I had woken up in the middle of the night anymore, like most mornings during the past few weeks did, but it was exactly what it was supposed to be - a morning.

I had almost forgotten, how beautiful is the sight of a rising sun peeping through the snowy forest...
Snowangels.

...

2010-11-23T14:26:00.004+02:00

A friend asked me today, what have I discovered lately in the world... I didn´t answer. But I´ll do it now:

In the morning, I opened my eyes. I was home alone. Except for the dog, he is a living - breathing one too, I thought, and while I was at it, I included the Chinese hibiscus next to the window as well.
But something else caught my atttention - a ticking sound coming from the other room. It´s just a mechanism... and then a question sprang: "Am I a mechanism too, ticking away, until my battery runs empty?"

...

After lunch when eating a pastry which grandpa brought - fresh from the bakery - it suddenly tasted like wild strawberries and summer...
Weird, I thought, how even dark November days can create happiness.

20.10.2010.

2010-10-20T18:52:00.015+03:00

Hakkasin täna kuupäevale mõtlema ja tuli meelde see postitus: 08.08.08. ja kellaajaks õnnestus täitsa kogemata 20:08 saavutada.
09 - te jada jäi miskipärast vahele, aga mõtlesin siis täna, et proovin kas 20.10.2010 20:10 tuleb välja :)
Täna midagi ümmargust postitada pole... kui välja arvata see ümmargune jutt mida ma siin praegu veeretan. Ja kaneelirullid, mis just ahjust tulid - nemad on ka ümmargused :P
Aga võiks ju ka mainida millega ma üldse tegelen. Tööl käin. Ja avatud ülikoolis õpin inglise keelt ja kirjandust. Nii et tore on :D.

I started to think on the date today and remembered this blog entry: 08.08.08. ... and I managed the time of the post to get on 20:08 as well... actually by accident :)
The 09 series I somehow missed, but I thought today to try the 20.10.2010 20:10 sequence. I have nothing important to say really, just babbling as you can read... well I can say what I am up to - work, learning English in the university... so I am having fun :D. And I just took out the cinnamon buns from the oven so... :P

Aasta vanemaks

2010-10-08T13:25:00.000+03:00

Saingi 26. Ja noortesoodustused on läinud... kes selle piiri küll paika pani? Aga kuidagi on ikkagi hea. Täiskasvanutemaailma kohustused ei tundugi koormana kui neid vaadata vaatevinklist mis ei häiri.
Ja ma avastasin, et mind tegelikult ei häirigi vanemaks saamine... sest noorena sa küll võibolla jaksad mingeid asju rohkem, aga vanemana on jälle teistsugused asjad. Näiteks sisemine tasakaal - seda on järjest lihtsam leida... ei igatse väga neid kontrollimatuid tundepuhanguid. Mitte et neid enam poleks... aga nad mööduvad kuidagi teistmoodi ja järgimõeldes leian ma sündmustest mingi tarkusetera miks see nii pidi olema. Mis sest et vahel on see leidmise tee väga raske ja pime ja tundub et lõppu polegi... aga üllatus üllatus - lõpuks tuleb muutus ikkagi. Ja kuidagi põnev on. Ennast avastada ja mitte pahandada kui midagi ei tule välja nii nagu kujutletud vaid naeratada ja leppida ning proovida uuesti ja siis võibolla natuke teistmoodi.
Nii et rõõmu sullegi kes sa seda kõike lugeda viitsisid. Ja siis ka kui ei viitsinud. :)

Keskelt läbi / The red centre

2010-08-12T19:07:00.058+03:00

Finaal.
Tegelikult on Austraalia lugusid veel. Ja osa neist jõuab veel siia ka. Aga see oli minu viimane seiklus Unenäomandril. Praeguseks ;).

The grand finale.
Actually there are more stories concerning Australia and probably some will appear here over time as well. But this was my last adventure in Dreamland. For now ;).

Aeg 5 mai - 13 mai 2010
Lähtekoht: Port Augusta
Kauaplaanitud kõrberännak. Punane maapind, kuid mitte paljas, ei, üllatavalt roheline, rohelisem kui kuivanud Sheppartoni ümbrus Victorias. Puhkealad nagu karavanpargid - seal kus wc olemas, vähemalt 20 karavanis ööbijat. Väike kõrvalepõige soolajärve lähedale, mis näis rohkem mudajärvena, või noh shokolaadijärvena, sest keskel oli pruun saareke mis kooki meenutas :).

Time May 5 - 13 2010 Departure: Port Augusta The long - planned trip through desert. Red dirt, but not without life, no, it was surprisingly green with plants, more so than the dry area around Shepparton in Victoria. Rest areas like caravan parks - the ones with toilets had at least 20 occupants. A little detour close to a salt lake, which looked more like a mudlake, or lets say chocolate lake, ´cos there was an island that reminded me of a chocolate cake :).

Öö kõrbelaagris, hommikul edasi Coober Pedy´sse - opaalipealinn ja maa - aluste elamute avastamiskoht. Muuseumis sai opaalide ja nende kaevandamise kohta nii mõndagi teada ning väike opaalikaevandamispalavik tahtis ka läbipõdemist.

Night in desert camp, the next day found us in Coober Pedy - opal capital and underground dwellings.

Üks paljudest kohtadest kus saad opaale "otsida" / One of many places of noodling

Peab ütlema, et meie seekord sellesse tegevusse oma nina ei pistnud.
Nope, we didn´t try it this time.

Desert Cave hotelli ajaloolise väljapaneku koridor / The corridor of display in the Desert Cave Hotel

Pikk sõit vahepealse kõrbelaagriga.
A long drive with another desert camp.

Uluru - Kata Tjuta Rahvuspark / National Park
Pargile lähenedes hakkas paistma suur kivikamakas... no täitsa selline tundus nagu pildilt teada... ja siis puhkealal söömaaega nautides avastasime, et ohoo, see polegi veel see vaid Mt Conner, mida pidevalt Ayers Rockiga segi aetakse :).

On the drive there we noticed a huge rock and already thought that Uluru is coming to view, but then we discovered that we had made a common mistake - it was actually Mt. Conner :).

Mt. Conner

Sissepääs oli 25 taala nägu, mille eest sa siis kolm päeva said külastamas käia (ööseks tuli välja tulla, kaks kõrbelaagrit väljaspool mittetelkimis piiri).
Ayers Rock´ile tegime jalutades ringi peale, otsa ei roninud...

Entry fee was 25 dollars and for that you could visit for three days. We walked the perimeter of Ayers Rock, didn´t climb it...

Uluru päeval... / Uluru at day time...

Järgmise päeva Kata Tjuta ehk The Olgas oli veelgi põnevam, tegime läbi pikima matkaraja ja kolasime ka paaril lühemal.

The next day we went to Kata Tjuta which was more exciting, walked on the longest track as well as some of the shorter ones.

The Olgas

Õhtul võtsime koha sisse päikeseloojanguplatsile, kus "kohustuslikku" Uluru loojangu värvidemängu jälgisime.

In the evening we took our place on the sunset viewing deck, to see the "compulsory" changing of colours on the Rock.

... Uluru päikeseloojangul/ ... Uluru at sunset

Kolmandal päeval põrutasime edasi Kings Canyon´isse. Ronimine kõrgustesse, kivikuplid, adrenaliinirohke vaade servalt, org mil nimeks Eedeni aed ning kvaliteetaeg sisalikuga.

On the third day we went to Kings Canyon. Climbing high, domes, from the edge a view filled with adrenaline, valley called the Garden of Eden and some quality time with a local lizard.

Kings Canyon

Kõrbelaager. 2 päeva värvikas Alice Springsis, too linn meeldis mulle rohkem kui lootnud olin, ning mõned päevad West MacDonnelli rahvuspargis mütates.

Desert camp. 2 days in a colourful city of Alice Springs, which I liked more than I had dared hope for before and some days roaming in the West MacDonnell National Park.

Simpsons Gap - West MacDonnell

Püüton tervitas tee peal / Met a phyton on the walking track

Aeg 13 mai - 23 mai 2010
Lähtekoht: Alice Springs
Suund Kununurrale, kus ootab mandlipuude istutustöö.

Time: May 13 - 23. 2010
Departure: Alice Springs
Heading towards Kununurra, where there is a almond planting job starting in a week.

On juba pime ja otsime järjekordset kõrbelaagrit - üritame mõned kilomeetrid suurest teest kõrvale minna, et müra summutada, kuid siin on juba loodus puuderikkam ja ei ole see nii kerge midagi. Lõpuks keeran kõrvalteele, kuid oh üllatust! autotulede valgusvihus paistab värav ja värava kõrval kummalgil pool džiip. Üllatusest ei taibanud kohe kaugtulesid pealt maha võtta, aga no milleks siis prožektorid on ... helkurvestidega inimesed hüppasid siis rõõmsalt autosse ja sõitsid meie juurde. Küsimusele, et mida me siin teeme, kargas esimesena pähe, et metsapeatust oli vaja. Politseinik naerab sellepeale ja ütleb teistele, et kõik korras, neiul oli tualetti vaja. Samal ajal kui mul puhuda paluti seletas, et see tee viib aborigeenide reservuaati ja nad valvavad, et keegi alkoholi sisse ei veaks. Sõitsime siis sõbraliku head teed saatel edasi ja saime veel tükk aega tagantjärele olukorra üle naerda. Lõpuks leiame ka sobiva ööbimispaiga.

It is already dark and we are looking for a place to camp at night - we are trying to find a place not so close to the main road, ´cos it´s too noisy. But nature is more full here and it´s not so easy a task. Finally I turn off to a side road, but surprise! - there is a gate and on eather side of it a car and men in bright vests. As I have forgotten the long distance lights on they switch on the floodlights. And then they drive to us. In answer to what are we doing here, I say the first thing that comes to my mind - toilet break. The police get a laugh outta that and as I am blowing into the breathalyzer they explain, that this road leads to an aboriginal community and they are making sure that no alcohol is being smuggled in. After a friendly goodbye we drive off and have a laugh about the situation for a long while. Finally we find ourselves a camp as well.

Peatuspaik: ufopealinn Wycliffe Well. Linn on küll muidugi väga palju öeldud, sest koht koosnes kohvikust - bensiinijaamast ja karavanpargist. Aga päris põnev väljanäitus oli sees mitmekümnete artiklite näol.

Stopover: Wycliffe Well - the UFO Capital of Australia. Quite an interesting selection of news covering the walls of the restaurant.

Peatuspaik: Devils Marbles

Stopover: Devils Marbles
Sõitsime tükk maad ülespoole ja ööseks Dunmarra karavanparki jõudes, avastasime autost väljudes, et oleme troopikasse jõudnud. Soe ja niiske õhk ning paksult kärnkonni, kelle vahel päris palju hüpelda tuli, et neile mitte peale astuda.

We drove on for a long while and when we stepped out of the car in Dunmarra caravan park, we got a surprice in the feeling of tropical warmth and on the amount of toads - so we did the hopping in order not to step on them.

Peatuspaik: Elsey Rahvuspark
Rainbow Springs´i kuumaveeallika ja jõe vahele on ehitatud bassein - Mataranka Thermal Pool.

Stopover: Elsey NP
Home of the Mataranka Thermal Pool.

Katherine ka üle vaadatud, suundusime Kununurra poole.
Teele jäi kohtumine Chlamydosaurus kingil´iga, kes tee peal rahulikult peesitas ja ainult siis elumärki näitas kui kaameraga päris nina alla ronisin.

After getting a little bit acquainted with Katherine, we headed towards Kununurra.
On the road we met a frilled lizard, who only made a notice of us when I had approached really close with my camera.

Frilled Lizard

Peatuspaik: Gregory Rahvuspark. Läksime Victoria jõe äärde kalale. Kuna tegemist oli krokodillijõega siis ei läinudki väga kaua, kui ühele külje alla pugesime. Jah, meie temale, sest tema üritas meid ikka vältida ja noh eks endalgi oli päris adrenaliinirikas tunne. Pilt on reisikaaslase tehtud, kes vastaskaldale puu otsa ronis ja päris lähedale sai. Mina siiski hoidsin veidi distantsi :D. Aga esimene kord metsikus looduses krokot näha!

Stopover: Gregory NP. Victoria river = fishing time. As there was a warning that crocodiles inhabit the area it didn´t take very long for us to meet one. My travel mate was braver than me and got closer for the picture, it was pretty adrenaline filled experience - first time to meet a croc in the wild!

Peatuspaik: Keep River Rahvuspark
Vihm, kuid õnneks soe. Laagriplatsile tulid hommikul kaks pargivahti, kes kiiremas korras lahkuda palusid (tegelikult kui meil oleks süüa piisavalt olnud, oleks nad meid nädalakese seal hoidnud), sest vihmade tõttu olid teed peaaegu läbimatuks muutunud ja kuna teehöövel pidi vaid kaks korda aastas käima, ei tahtnud nad päris mudaauku teedele tekitada.
Otsustasime enne lahkumist siiski veel matkarajal ka ära käia - Gurraldang Walk - mis osutus üheks väga - väga ilusaks rajaks ja eks udu andis omamoodi müstilisust juurde.

Stopover: Keep River NP. Raining, but it´s warm, so it´s ok. Two rangers came to the campground on the morning, who said to leave as soon as possible, ´cos the roads were getting unpassable. (If we had had enough food they would have asked us to stay here for a week, because they get the grader only twice a year.) Before leaving we took a walk on Gurraldang track, which turned out the be one of the most beautiful I´ve been on and the mist gave it an extra feeling of mystery.

Pargist välja sõites nägime veel ühe kohaliku metsiku looma ära - dingo! :D Kahjuks putkas ta pildilepüüdmiseks liiga kähku minema.

When driving out of the NP, we spotted another local animal - dingo! :D Unfortunately it dissapeared too fast to get a picture.

Kununurra. Telefonilevi. Sõnumitetulv. Vihmade tõttu lükkub mandlipuude istutamine edasi. Vanaema ei ole enam...

Kununurra. Reception. Flood of sms. Due to the rain the planting season is pushed forward. Grandmother has left us...

Otsustasin koju minna. Veetsime veel päevakese Kununurras ja siis Darwinisse. Reisukaaslane sai samal päeval laevapeale tööle kui minul lennuk läks. Nii et see läks hästi.

I decided to go home. Spent a day in Kununurra and then to Darwin. My travelmate got a job on a ship the same day my plane left. That was good.

23 mai. Vaatan tuules lehvivat sinimustvalget ja tunnen, et olen kodus.

23rd of May. I am looking at the waving of our tricolour flag in the wind and I feel that I´ve reached home again.

!

2010-07-12T20:48:00.001+03:00

No need to say more.... :DDD
(Picture from fifa homepage)

Sihtkoht: Flinders Ranges / Destination: Flinders Ranges

2010-06-27T18:35:00.030+03:00

Aeg: 1 - 5 Mai
Time: May 1- 5

Lõuna Austraalia suurim mäeahelik ootab. Teed on pikad ja sirged, nähtavus ulatub kilomeetrite taha. Surun jala gaasipedaalile ja katsetan kui kiiresti sõita annab. 160km/h juures hakkab teine auto vastassuunavööndis paistma ja võtan hoo maha. Aga elu kiireim sõit oli ikkagi. Kuni paari päeva pärast reisikaaslane selle 200km tunnikiirusega üle lööb. Ega me tegelikult kumbki kihutamist ei poolda, aga kui ees laiutab tühjus ja suurepärane nägemisväli tekib tahtmine väike proov teha.

The largest mountain range in South Australia is waiting. The roads are long and straight, visibility stretches out to the horizon. I push the accelerator down to see how fast the car can go. At 160 k per h, I start to slow down ´cos a car appears on the road ahead. But it still was the fastest I´ve ever gone. Until my travelmate breaks it a couple of days later with 200 k per h. Actually we r not fans of speeding, but as there were excellent conditions one just want´s to try a little.

Sellel retkel saab meie igapäevaseks tegevuseks jällegi mägede otsa turnimine. Kui tundub huvitav, olgu ta madal või kõrge tuleb ronida. Vahest poole peale, vahest tippu, eesmärk ei ole niivõrd vallutamine kui endale meelepärase vaate leidmine. Ja vaated on sellised... nagu oleks terve maailm peopesal ja sinu jaoks avatud.

On this trip, mountain climbing will be our constant companion again. Doesn´t matter hill or mountaintop, if it looks interesting we go. Sometimes we reach the peak, sometimes we just go half a way, the point is not to conquer but to find a view to satisfy. And the views are... well like you have the whole world open and waiting for you.

Ja nüüd ma lasen piltidel edasi kõnelda.
And now I let the pictures do the talking.

Kanyaka Homestead varemed / ruins

Selliseid tegelasi oli päris palju igal pool / A lot of these kind of spiders around in SA

Üksik oinas ojasängis / A lone ram in a dried out creek

Elders Range

Tagasivaade Flindersile / Saying goodbye to Flinders

Loomariigi esindajaid / The representatives of the animal kingdom:

Kollakäpp kivivwallaby / Yellow footed rock wallaby (Neile oli päris raske ligi saada, sp pildid udused / They r hard to get close to, so a bit blurry pictures)

Isane hiirämblik / Male Red - headed Mouse spider

Seda isendit kohtsime hommikul ühes karavanpargis(!) telkide kõrval. Vabas looduses püsisid igast tegelased laagrist kaugemal.
We met thisone in a caravanpark (!) one morning, next to our tents. Camping in the nature was more free of allkinds of creatures somehow.

Kõrbelaager / Desert camp

Põhiliselt ööbisime rahvusparkides ja suvalises kohas kõrbes, mõned kilomeetrid teest eemal. Sellist vaikust nagu seal pole ma kusagil mujal kogenud... vastu koidikut on kõige sügavam vaikus, üksöö kui nelja ajal üles ärkasin võis lausa füüsiliselt tunda kui vaikne on... aga kui mõni auto juhtus mööda minema siis oioioi nagu reaktiivlennuk! :D

Mostly we spent the nights in national parks or just at random spots in the wilderness, a few km-s away from the road. I have never experienced silence this deep as there... one morning when I woke up at four it was even physically tangible... but when there happens to be a passing car - sounds like a jet! :D

Melbournei ja Adelaide vahel / In between Melbourne and Adelaide

2010-06-19T22:58:00.018+03:00

Aeg: aprilli lõpp
Time: the end of April

Pärast Tasmaaniat leidsime end taas Melbourne´is, kus ööseks seljakotlaste hostelisse kobisime ning õhtul teatrisse läksime. Reisikaaslane tegi seda ametialasest huvist ja mis minulgi sai ühe kultuurse elamuse vastu olla. Vaatasime The Grenade´i, mis oli ikka paras komöödia ning naeru üle kurta ei saanud, kuigi jah, kohalikud naljad ja kiire ingliskeelne sõnademäng jättis asja vahel veidi segaseks.

After leaving Tasmania, we found ourselves in Melbourne again, where we took a room in a backpacker and headed to the theatre for the evening. My travelmate showed a professional interest and I didn´t object to a cultural evening eather. We saw The Grenade, a comedy, couldn´t complain about the lack of laughter, although it was sometimes hard to get the point with the local jokes and fast English.

Järgmine päev suundusime Adelaide poole. Sattusin teistkordselt Suurele Ookeani Teele, mis palju mälestusi äratas... kuidagi nostalgiline oli neid kohti vaadata, mida kõigest neli kuud tagasi hoopis teistsuguse seltskonnaga juba läbinud olin... korjasime peale ka ühe hääletaja - tuli välja, et too on sama prantsuse noormees, kellega Tasmaanias ühes karavanpargis põgusalt suhelnud olime. Sõitsime kolmekesi paar päeva edasi, kuni võimalik tööpakkumine meie teed lahku viis. Saime tööotsa puudeistutajana, kuid alles kahe nädala pärast, seega otsustasime, et vaatame ümbruskonnas ringi, kas saab seniajaks mingit muud tööd ja mõtleme mis edasi saab.
Kasutasime aega ka Naracoortne koobaste külastamiseks - käisime Victoria Fossiilikoopas.

The next day we headed for Adelaide. I travelled through the Great Ocean Road again, and that brought up a lot of memories... it was somehow nostalgic to see the places I had been to only four months ago, with a totally different crowd... We picked up a hitchiker - a guy we had briefly met in one of Tasmania´s caravan parks. So the three of us travelled together for a couple of days, until a job offer parted our ways. We got a job in treeplanting, but as it started after a couple of weeks, we decided to see if there is anything else to be had in the meantime... also we used the time to visit Naracootne caves - Victoria Fossil Cave in particular.

Suurim kukkurloom kes ringi müttanud / The biggest marsupial to have roamed around (Diprotodon optatum)

Naracootne Victoria Fossil Caves

Peaks olema pruunpistrik / Should be Brown Falcon (Falco berigora)

Kuna tööd lähiajaks silma ei hakanud, otsustasime ka puuistutamisest loobuda ja suundusime edasi. Pinnaroo kandis hakkas äkki sadama. Aga mitte taevast vaid üsna maapinna ligidalt. Sattusime piirkonda, kus ilma tegid suured rohutirtsuparved... ja ütleme nii et see polnud just meeldiv löga mis auto külge jäi... kohalikel olid autodele lausa spetsiaalsed katted autoninadele pandud ja ausaltöelda kui pärast küürimiseks läks siis oli soov, et oleks endalgi üks selline olnud...

As we didn´t find any jobs to pass the time, we decided to move on. When we reached Pinnaroo, it started to rain. But not from the sky, but close to the ground. We had reached an area with massive locust swarms... and lets just say that it wasn´t very good looking sight to look at the car later.. locals had somekind of protective cloths in use and afterwards when cleaning, I kinda wished we had had one too XD.

Edasi käisime veel paaris pisikese linnas (Loxton, Renmark) ja maabusime Murray jõe regioonis, pisikeses Berri linnas, kus meid infost tasuta telkimisalale juhatati. Reisikaaslane läks kalale ja mina naabreid uudistama. Hiljem tuli välja, et J. sattus hoopis kohaliku veterinaari otsa, kes kuuldes, et uus tuttav on Eestist kutsus meid oma sõpradele külla. Jah, mitte endale, vaid oma sõpradele. Andis nende nr ja palus, et kindlasti ühendust võtaksime. Põhjus: abielupaaril varsti plaan Eesti minna, sest naise isa sealt pärit ja oleks tore sealtmaalasi kohata. Suhtusime veidike umbusklikult sellesse plaani, aga otsustasime lõpuks ikkagi vaadata mis inimestega tegu. Tuli välja, et sattusime äärmiselt toredate ja lahkete inimeste otsa, kellega nende kodus meeldiva õhtu veetsime. Kodune õhtusöök ja atmosfäär olid juba iseenesest kosutavad, lisaks veel avastasime, et mees on täielik seikleja, näitas videot meile oma sõpradega tehtud kõrberetkest järvele, mis vaid väga harva veega täitub (Lake Eyre).
Järgmine õhtu aga olime juba külaliseks ühel nende tütrel Adelaide´s kellega avastasin, et mul on tohutult palju ühist, alates joonistamishuvist lõpetades täpselt samasuguse raamaturiiuliga :D.

After that we visited Loxton and Renmark and set camp in Berri, where we found a free campsite next to Murray river. My travelmate went fishing and I to take a look around. Later I found out that instead catching a fish, J. was caught by a local vet, who after finding out that he is from Estonia, invited us to visit his friends place. Not him, but his friends. The reason: the couple is soon headed to visit Estonia as it´s the woman´s father´s homeland and it would be interesting to meet someone from there. At first, we weren´t sure how to act (because on the contrary to Australia, it´s not so common to visit strangers in Estonia), but then we decided - why not? So, we found ourselves in the company of kind and joyful people, homely atmosphere and adventures, as the man told us about his adventures in desert and on a lake that has water very rarely (Lake Eyre). The next evening we visited one of their daughters in Adelaide, with whom I discovered to have a lot in common with, starting from drawing and ending in identical bookshelves :).

Renmark

Adelaide

Tasmaania III / Tasmania III

2010-05-25T11:57:00.028+03:00

20nda aprilli hommikul suundusime tuurifirma kiirpaadiga avastusretkele ümber Tasmaania poolsaare. Vaade oli võimas ja igasugu loomi - linde kohtas ka (Austraalia ja Uus-Meremaa hülged, albatrossid, pisikesed pingviinid jne) - meeldejäävaim oli muidugi delfiinigrupp kes sõidu lõpus meid uudistama tuli!

On the morning of 20th of April we took a boat tour around the Tasman Peninsula. The view was magnificent and we met allkinds of animals and birds (Australain and New Zealand seals, albatrosses, little penguins etc), but the most memorable were dolphins who at the end of the tour decisded to come and play around us a little!

Paar videot kah, kvaliteeti palun ignoreerida :D
A couple of videos, please ignore the quality, lol

Paadisõit / Boat ride

Delfiinid/Dolphins

Järgmisel päeval suundusime Freycinet RP - i. Esimeseks matkaks valisime raja Veiniklaasi Lahe vaateplatvormile. Kuna rada tundus veidi igav otsustasime improviseerida ja ronisime mööda kaljusid raja kohale, kust avanes suurepärane vaade sealpoolsele lahele - Coles Bay´le.

The next say we headed to Freycinet NP. As we went on a hike along the road to Wineglass Bay lookout we found a good spot to climb a little higher above the trail where there was a superb view to Coles Bay.

Coles Bay

Wineglass Bay lookout

Üleval turnides jäi pilk peale kõrvalolevale kõrgele mäetipule ja pargivahte kohates küsisime kas sinna ka saab. Pidvat ikka saama, aga tänu eilsele vihmale üldse ei soovitanud, ütles, et väga ohtlik olevat. J. siis sellepeale, et ohtlik on me keskmine nimi. Pargivaht omakorda, et pigem on sellisel juhul keskmine nimi paigast-ära-õlg. Ütlesime aitäh nõuande eest, kuid suundusime ikkagi Mt. Amost vallutama.
Ronida tuli mööda graniitnõlvakut, kuskil 45 kraadise nurga all. Mõni osa oli jah täitsa libe, aga mitte vihmast vaid paljudest jalgadest mis selle siledaks kulutanud, kuigi mida ülespoole seda karedamaks pind läks, naersime, et korrelatsioonis tagasipöördunud inimeste arvuga. Ülevalpool tuli paar kohta kus oli juba päris õõvastav seljataha vaadata, kuid enamasti oli tõus lihtsalt füüsiliselt raske, turnimist oli ikka kõvasti. Aga see tasus ära, üleval oli lihtsalt nii hingematvalt ilus...

We spotted a mountaintop near-by and when we met some rangers we asked is it possible to climb there as well. One of them said that yes, but he strongly disrecommended it, ´cos it had been raining the previous day, making the trail slippery. J. said to that, that dangerous is our middle name. The ranger then, that dislocated shoulder will be most likely your middle name... we said thanks for the advice, but we still headed to conquer Mt. Amos.
The trail was a steep climb and indeed some parts were slippery, but not from the rain but from all the feet that had been trodding the place. The higher we went the more rough the surface got, we were joking that it is in correlation with the people who turned back... There were some parts where looking back over your shoulder was pretty scary, but mostly it was just physically hard. But it was all worth it, the views were breathtaking!

Veerand maad läbitud / Quarter of the climb is behind

Vot see on vaade! / Now this is a view!

Maailm on ümmargune / The world is round

Tasmaania II / Tasmania II

2010-05-03T15:57:00.032+03:00

14. - 22. 04. 2010

Strahan... Queenstown... Lake St. Clair...Mt. Field NP...

Mõned nimed kus meie seiklus jätkus. Esimeses kahes viibisime lühidalt, viimases müttasime juba rohkem ringi.

Some of the places we went to. The first ones we visited briefly, on Mt Field we took a longer look around.

Kuulus oma tohutu kõrgete eükalüptipuude poolest / Famous for its really tall eucalypt trees

Värvilised kanad! / Coloured chickens!

Sellist nalja nägin mina küll esimest korda ja seda Zoodoo loomapargi külastuse ajal. Lisaks väikesele farminurgale oli seal mitutsorti papagoisid, ahve, kaameleid, jaanalinde, emusid, valged lõvikutsikad, tiigrid, kängurud, possumid ja hirved... ning veel igavene rodu kohalikku ja vähemkohalikku faunat.

This was a joke new to me and that in Zoodoo wildlife park. Besides a little farm animals corner you could meet all sorts of parrots, monkeys, camels,ostriches, emus, white lion cubs, tigers, kangaroos, possums and deers... and plenty of other local and non - local fauna.

Suhtlemas / Communicating

Vaja sügada! / Need to scratch that itch!

Puhkamas/ Resting

Ja mängimas/ And playing

Tiigrid / Tigers

Lisaks ringijalutamisele sai safaribussiga kaugemalasuvaid linde - loomi toitma minna.

In addition to walking around you could go for a drive with a safari bus and feed the birds and animals.

Kaamleid kostitamas / Giving a treat to the camels

Tasmaania kukkurkurat sööki ootamas / Tassi Devil waiting for food

Ja leiba luusse laskmas :) / And after eating :)

Järgmises loomapargis - Tassie Devil Conservation Park - jällegi kängurud, wallabyd, Tassie Devilid jne, aga ka väike linnushow.

In the next wildlife Park Tassie Devil Conservation Park - some more kangaroos, wallabys, Tassie Devils etc, but also a little bird show.

Podargus strigoides

Minu lemmik - ühtesulandumine oksaga / My fave - blending in with the branch

Ja sain ka oma kängurupildi kätte! :) / And here is the traditional kangaroo shot! :)

Ja tuleb ka Tasmaania III !
And there will also be Tasmania III !

Tasmaania I / Tasmania I

2010-05-03T14:11:00.012+03:00

14. - 22. 04. 2010

Kuna nädala jooksul oli päris palju tegemisi, jaotan Tasmaania seiklused kahte ossa :).
Spirit of Tasmania viis meid ööl vastu 15. aprilli ilusti Melbourne´ist üle Bass´i väina Devonporti Tasmaanias.
Infoputkast läbi hüpanuna (kus me sattusime ühe toreda vana naise jutule, kes peale muu kasuliku jutu rääkis põneva loo sellest, kuidas tema kooliajal tulid II MS põgenikud Balti riikidest ning kuidas nendele tundusid nad nii veidrad ja targad... ) suundusime edasi Sheffieldi - seinamaalingute linna:

As there were a lot of adventures during the week, I´ll split it to two posts :).
The night before 15th of April we crossed the Bass Strait on board of Spirit of Tasmania and arrived in Devonport 6 o´clock in the morning. After dropping in to the local information centre (where we met a lovely old lady, who besides giving us great tips on where to go, told us also an interesting story about the Baltic State refugees during WW II - how they came to their school, looking so different and being so smart...) we headed towards Sheffield - the town of murals:

Kus kohtasin ka selliseid vahvaid tegelasi! :)
Where I met those lovely creatures! :)

Alpaka Pedro oma hooldajaga / Alpaka Pedro with his caretaker

Ning sealt põrutasime Cradle Mountain ´i rahvusparki:
And then we headed to Mt Cradle NP:

Jalutasime ümber Tuvi järve... / Walked the track around Dove Lake...

Ja nägime nokklooma! Keda muidu on suht raske looduses kohata / And saw platypus! Who is a rare creature to meet
(Video tegin ka, mis on pildist parem, sest loom tuleb kaldale lähemale / Made also a video which is better as it comes close to the shore)

Wombatid on ka toredad! / Wombats are cute too!

Burbury järve ääres laagris olles saime kahe kohaliku kalamehe käest kaks pruunforelli, kelle õhtusöögiks lõkkel ära küpsetasime :P
Camping at Lake Burbury we met two local fishermen, who gave us two brown trouts, which we the cooked for dinner :P

Austraalia Alpid ja Pühvlimägi/ Australian Alps and Mt. Buffalo

2010-04-25T01:50:00.037+03:00

12. - 13. 04.2010

Olete te kunagi külmkapis dushi all käinud? Või piimasupis ujuvatel kaljudel matkanud? Dingode ulumist unelauluna kuulanud?

Tomatihooaeg venis see aasta küll oodatust pikemaks, kuid kuna praamipiletid Tasmaaniasse juba ootasid, sai enne lõppu ära tuldud. Vahelejäävat paaripäevast vaba aega otsustasime mina ja mu uus reisikaaslane J. kasutada Great Alpine Road ´i läbimiseks.

Have you ever taken a shower inside a fridge? Or hiked on the mountains which float in milk? Had dingoes howl you to sleep?

The tomato season was longer than expected this year, so we left a little early to make it to Tasmania, as we already had booked the tickets. The few days that remained in between, I and my new travel mate J. decided to use for seeing the Great Alpine Road.

Paar pildikest teepealt:
A couple of pics from the road:

Mitu sõpra on pildil? How many friends on the pic?

Tegime tutvust kohalike karjakoaertega ning avastasime bussijaama mugavused. :)
Made an acquaintance with the local shepard dogs and discovered the comforts of the bus station.

Nagu iga endast lugupidav RP siinmail, oli ka Mt. Buffalo omas matkaradu igale maitsele ja raskusastmele.
Meie valik:
Like every self respectful NP here, Mt. Buffalo had several walking tracks and here is our choice:

Leviathan

Läksime Cathedral - Hump rajale, algul oli päris selge ja siis hakkas pilveudu meid endasse mähkima ning vaadet varjama
Went to the Cathedral - Hump track, at first the weather was pretty clear, but then the cloud´s mist started to hug us in

Cathedral - Hump track - et natuke infot kah / A little information

Valged puud / White trees

Mis mina leidsin! / Look what I found!

Torpedo rock

The Horn track: Majake udus / A house in the mist

Vaade Austraalia Alpidele - hmm ütle piimasupp?! / View to Australian Alps - can you say milksoup?!

Ja vaade järgmisel päeval... :) / And the view on the next day

Kõrgus 1723m / Elevation 1723m

Ning üleval - sinav silmapiir / Up there - blue horizon

Järgmine rada oli Old Galleries track - seiklus hiiglaslike kivihunnikute vahel
Meil oli ju vaja otsa ronida! (Selle tee jätsin mina küll vahele ja läksin tagantpoolt veidi lihtsamat varianti pidi).
Next track was the Old Galleries one - adventure between huge rock piles. And ofcourse we had to climb them! (Actually I skipped that route and took an easier one ...)

1...

2...

3...

Öö veetsime Lake Catani ääres telklaagris - lubas kuskil -2´C ja ega ta soojem ei olnud ka... hommikune dushi all käik oli samahästi kui külmkapis, sest ega pesumajadel siin uksi ees ei ole ka külmematel aladel... aga härmas loodus oli ilus! Õhtul enne uinumist kuulsin ulgumist ja läbi une imestasin, et kes need küll on ning pargivahi käest uurides saime teada , et tegu oli kohalike dingodega :).
Spent the night at the Lake Catani campsite - was about -2`C... morning shower was as good as inside the fridge ´cos no doors on ameneties really ... but the frosty nature was beautiful! Before falling asleep I heared howling and couldn´t really tell who is it... next day we asked the ranger and he said that those would be the local dingoes!

Härmatis ja järv / Frost and lake

Mt. Buffalo külalistemaja mis hetkel küll kinni on ja hooldajat ootab - seal oli kuidagi mõnus ja rahulik, tekkis tunne, et jääks sinna võõrastemaja pidama küll mõneks ajaks :) - ja eriti veel selliste vaadete juures:

Mt Buffalo Chalet, which is currently waiting for a new caretaker was closed, but I still got the feeling that I could stay for a while to this peaceful place... especially when you have such views!

GAR - i mööda allapoole liikudes jäi teele Mt. Hotham, kust oli suurepärane vaade tagasi Mt. Buffalole...
Driving southwards on GAR we passed through Mt Hotham and took one more climpse to Mt. Buffalo...

Välgub!/Lightning time!

2010-04-01T14:48:00.009+03:00

On õnnestunud mõned välgupildid saada, mis tegelikule showle küll kõvasti alla jäävad!

I have managed to capture some pictures, but the real show is much more spectacular!

Car for sale - helping out a friend :)

2010-03-18T05:43:00.011+02:00

Well, I usually don´t put adds to my blog, but as my friend needs to sell his car, due to going back home soon, I decided to help him out a little :).

Mitsubishi Verada (1998):

automatic transmission
alloy wheels
power steering
cruise control
speed alarm
remote
trunk opens from remote
2 x airbags
automatic clima control
outside thermometer
4 x power windows
power mirrors
new battery (2 years warranty)
2 new rear tires
some small dents (look at the pics)
car registration till 17th of June
has roadworthy

Location: Stanhope, Victoria (Can deliver to Melbourne or somewhere else near - by) Price: $3500.- (open to negotiation)

For interest or more information call or sms (can call back) 0458312332 :)

Interior

Has a fixed dent on the right side

And one unfixed at the back

Veel vabast ajast / More about days off

2010-03-14T13:53:00.011+02:00

Kuna tomatihooaeg on veits kehvavõitu (vihmane - mis on muidugi loodusele väga hea!), on meil vabu päevi olnud rohkem kui plaanitud. Mis siis muud kui kalale või Melbourne´i! :)

As the tomato season hasn´t been the best (rainy - what is ofcourse wonderful for the nature!), we have had more free days than planned. What else then to do than go fishing or to Melbourne! :)

Kohaliku kanali ääres - kala seekord ei saanud / At the local canal, no fish thistime

Kalalkäik jäi lühikeseks, sest äikesetormiks läks, vihm läbi autoakna / Fishing trip was short, as the thunderstorm hit, view from carwindow when driving back

Eelmine nädalavahetus sattusimeMoomba festivali viimasele päevale Melbourneis.
Last weekend we happened to visit Moomba festival in Melbourne.

Tivolimelu - kõikvõimalikke karvaste elukate võitmise putkasi olid kõik kohad täis / Fun and games booths

Vaade linnale / Cityview

Sattusime ootamatult Vanessa Amorosi kontserdile! / Happened by a chance to see Vanessa Amorosi´s concert!

Veesuusahüpete finaal / Finals of waterskiing jumps

I ja II / I and II

2010-02-19T08:45:00.011+02:00

Kogu aeg ju ka töötada ei jõua ja eilsel vabal päeval sai kaks põnevat elamust läbi tehtud. Sõitsin paari sõbraga Melbournei, mis on umbes 200km - paar tundi sõitu (praegu tuli meelde, et omal ajal sai ju Cairnsi veelgi kaugemale sõidetud Lakelandist...), kus toimusid I ja II.

I oli kardisõidu kogemus. Täitsa esimest korda... ja päris vahva oli. Alguse ringidel võttis ikka natuke raja ja kardiga harjumine aega, aga siis hakkas juba välja ka tulema. Parim ringiaeg oli 42 sekundit mis poiste 38 ja 39 - ga võrreldes on päris kaugel, aga no minu kohta ikkagi päris hea tulemus ma arvan :D. Kes tahab raja kohta uurida, vaadake Ace Karts´i kodukat.

II oli teistkordne IMAX´i külastus, mis on siis maailmas kolmanda ekraanisuurusega 3D kino ja filmiks Avatar. Pean ütlema, et ma ei oodanud et sellest nii vahva elamus tuleb! Väga kurb ja ilus oli... kurb sellepärast, et see mis seal toimus, on ju tegelt see mis meie oma planeedi ja inimkonnaga ka teeme... Ilu oli visuaalne ja ka selles ühiskonna mõttes mis Pandoral loodud oli...

Sinna vahele jäi ka superhea lõuna aasia söögikohas. 7.50 eest sai ikka sellise portsu, et andis süüa, harjutasin kõvasti ka pulkadega nosimist, mis hakkab ka vaikselt käppa juba ;).

Sellistega siis sõitsimegi / Our rides

Palju prille :) / A lot of glasses :)

As one can´t work all the time, had a fun day with my friends in Melbourne yesterday, which involved I and II.

I was a first time kart racing experience. It was fun - got to live out all my racer tendencies :D. Took a little time to get going, but soon found my way ;). My best lap was 42 seconds, which is a lot comparing to boys 38 and 39, but I still think it was a pretty good personal time! Who wants to get some info on the track, check Ace Karts homepage.

II was my second visit to IMAX theatre, with Avatar being the movie to see. I didn´t expect it to be so awesome! It was a sad and beautiful movie... sad because this is what we are doing to our own planet and humankind as well. Beauty was visual and also in the society of Pandora´s people and in their living ways...

Between the two was a delicious lunch in one of the asian food courts. Got a huge plate with just 7.50... practiced my skills with chopsticks as well - getting pretty good I dare say :D.

2010-01-19T13:56:00.001+02:00

24/7 = tomatipakkija
Seega kui ootad kirja, vabandan, läheb suht kaua....
samuti blogiga

24/7= packing tomatoes
So if you r waiting for a letter, it may take a while....
the same with the blog

Australia Zoo

2010-01-05T11:34:00.022+02:00

Queenslandis Landsborough ja Beerwah vahel asub Australia Zoo, mis on kuulsa varalahkunud Steve Irwini perekonna hooldada. Meie sattusime sinna teisel novembril 2009 (siinkohal kõigile head uut aastat 2010 kellele pole veel soovinud!). Suht väike koht on, palju loomaliike seal pole, mis mulle aga meeldis olid muidugi eriti tiigrid ja see töö mida nad teevad - inimeste teadvustamine ja võitlemine ohustatud liikide säilimise eest. www.wildlifewarriors.org.au kellel rohkem huvi on.

Between Landsborough and Beerwah in Queensland there´s late Steve Irwins family operated zoo, which we visited on the second of November 2009. (Btw, Happy New Year to eveybody whom I haven´t said it yet! :)) It´s quite a small place, not many species, but what I really appreciated is the work they are doing on the conservation of species. www.wildlifewarriors.org.au who´s more interested.

Elevandipesu/Washing the elephant

Puhastame esijalga... / Cleaning the front leg...

Ja tagajalga... / And the back one ...

Pisipojaga / With the joey

Magan igas asendis XD / Sleeping in every position XD

Kaasuar / Casuary

Dingo

Uks tiigrimaailma / The doorway to tigerworld

Magan veel... / Still sleeping...

Las mängud alata! / Let the games begin!

Tiigrihüpe / Tiger jump!

Selle saaks ju kätte küll... / Well that looks promising...

Ribadeks! / To shreds!

Märg kass :D / Wet kitty :D

Elu nagu filmis / Life like a movie

2009-12-29T09:24:00.003+02:00

Tegelikult sellest lausest jääb viimaste seikluste kirjeldamiseks väheks... ütleme nii, et kui meie seiklustest film teha siis see on film sõprusest ja seiklustest mis enamusel silmist pisara välja pigistab. Aga sellest kuulete võibolla kunagi hiljem.... praegu ütlen vaid niipalju, et kõik on korras ja edasi saab vaid ülesmäge minna :).

Actually this sentence is not enough to describe our latest adventures... lets just say that if we would write a movie script - about friendship and adventures, it would probably bring tears to onlookers eyes. But this is a theme for coming years maybe.... for now everything is ok and from here it can go only upwards :).

Mina Suurel Ookeaniteel millest loodetavasti varsti tuleb ka pikk blogisissekanne.
Me on the Great Ocean Road, which hopefully will get a lond blog entry soon.

Jõululõna Melbourne´is / Christmas dinner in Melbourne

2009-12-18T10:15:00.015+02:00

6nda detsembri hommikul sõitsime Sheppartonist kus me töötame, rongiga Melbourni, eesmärgiks külastada Eesti Maja ja osa võtta sealsest traditsioonilisest jõululõunast.
Rongijaamas platvormilt tänavale väljudes tabas mind mälestustetulv kahe aasta tagant kui täpselt samas kohas läksin K -ga A - le ja M -le vastu ning kuidas me neile seljatagant järele hiilisime ning kuidas A põhjapõdrasarved juba kaugelt silma hakkasid :D.
Kuigi ma olen suht vähe Melbournis aega veetnud, on ta üks mu lemmiklinnu (muidu mulle suurlinnad tavaliselt väga ei meeldi), ma ei teagi miks, seal on lihtsalt selline euroopalik tunne ning nii palju erinevat õhustikku...
Algul kolasime veidi kuninganna Victoria turul ja kesklinnas ning edasi trammitasime Eesti Majja. Nii hea tunne on linnas ringi liikuda kui sa juba tead kus asjad asuvad :D. Söömaajale eelnes eeskava, laulu, tantsu ja näitemänguga, ka minu maakodu valla traditsioonilised rahvarõivad olid esindatud, täitsa nostalgiline meeleolu tuli. Ja siis toodi välja pidusöök! Hapukapsas ja verivorst, leib, pohlamoos,hapukurk jne, mis kodus nii tavaline on pani siin suu ikka korralikult vett jooksma.
Öö veetsime toreda eesti neiu juures ning järgneva päeva kolasime veel mööda linna, minul peamine eesmärk suurematele kunstipoodidele pilk peale visata.õhtul sõitsime tagasi farmi, meeles mõlkumas kindel soov veel pikemale avastusretkele tagasi tulla ning ehk siis saab ka muust huvitavast blogisse pikemalt kirjutatud ;).

On the morning of 6th December we took the train from Shepparton, where we work, to Melbourne, to visit Estonian House and have a traditional Estonian Christmas dinner there.
Stepping out to the street from the train station brought a flood of memories from two years back, when I went with my friend K to meet A and M and how we sneaked up to them, ´cos A´s raindeer antlers were visible from a mile away... :D.
Although I haven´t spent much time in Melbourne, it´s becoming to be one of my favourite cities (I usually don´t like big cities), I don´t know why, it´s just the feel of Europe and all those different moods there...
Spent some time in Queen Victoria market and city centre before took the tram to Estonian House. It´s such a good feeling to walk around in the city and already know where things are :D. Before eating, there was singing, dancing and a play which to me created pretty nostalgic mood. Sourcraut, blood sausage, dark bread, lingonberry
jam, pickles in estonain way etc, which all are pretty common stuff back home were here a total feast!
Spent the night at one estonain girl´s lovely place and the next day exploring the city, where my main focus was on browsing what local art supply stores have to offer. In the evening when heading back to the farm there formed a definite plan to come and explore more and maybe then I´ll get some more interesting facts up here too ;).

Mõned hetked linnast: / Some snapshots from the city:

Linnasüda ja Victoria turg / City centre and Victorian market

Mis on pildil?/What´s on the pic?

Ostsime ka mõned suveniirid: / Bought some souvenirs:

Auto sai omale Eesti kleepsu!/The car got a sticker!

Kingitus farmiperele/ A present to the farm family

Kott sai märgid külge!/The bag got some badges!

Natuke muuuvat kunsti/A little bit of Mooving Art

2009-12-10T09:06:00.012+02:00

Ja eelmise blogi vastus on siin! Pildil oli lehm, maasikad ja kreem teemaline loomulikult :P. Oleme Sheppartonis tööl juba kolmandat nädalat, ning need toredad fiiberklaasist lehmad on siinkandis igalpool. / And the answer to last blog question is here! A cow, with cream and strawberries as the theme :P. We r working in Shepparton, it´s our third week here already, and thesegirls r everywhere.

Allpool valik lehmi! / More pics below!

Kas pole tore kiri?! :D / Moos means jam in Estonian

Kui rohkem pilte tahate, siis pange moooving art google´sse ja tuleb igasugu lk: nt see siin on päris hea: lehmad
If you would like to see more just type mooving art on your search bar... here´s a pretty good page as well

Mis on pildil?/What´s on the pic?

2009-11-26T10:14:00.002+02:00

Korjame aprikoose linna lähedal mis on neid tegelasi täis... kes ära arvab kes saab jäätise ja kes arvab ka kus (just selle kunstivormi järgi) saab teise pealekauba! Aga selleks tuleb mulle külla tulla... aga kui oled eestist siis pean mina koju jõudma ;)
(Külli ja Daphne - teie kahjuks arvata ei saa, sest teil ju teada! :) )

Picking apricots near the city thats full of those art forms... who guesses whats on the pic gets an ice-cream and also another when guesses also where. On condition that you come and visit me here or in Estonia ;)
(Külli and Daphne - sorry no participating for you thistime :) )

Carnarvon Rahvuspark / National Park

2009-11-17T12:15:00.025+02:00

Emeraldist võtsime suuna Carnarvoni rahvusparki. Algus tundus paljulubav, nägin selleaasta esimesi elusaid känguruid (siiamaani olid ainult otsasaanud isendid teel... tundus juba, et kõik on allaaetud...).
Järgmisel hommikul asusime 22 kilomeetrisele matkarajale, mille ~8 tunniga ka läbisime. Päeva lõpuks olid küll villid tallaall, aga see tasus end ära ka. Ega mul midagi muud polegi öelda, kui et vaadake pilte! Sündmus leidis aset 31. oktoobril :).

Kas ma pole armas!/Ain´t I cute!

From Emerald we headed towards Carnarvon NP. The beginning seemed promising, saw my first live kangaroos this year ( so far there had been only roadkills, so it was already seeming that there ain´t any live ones...).
Next morning we tackled the 22 kilometre walking track, which we passed in ~8 hours. Had blisters even under the soles of my feet, but it was totally worth it. Well, haven´t got much more to say - just look at the pics! This took place on the 31st of october :).

Matka kaart. Kõndisime lõppu ja siis käisime kõrvalteed tagasitulles läbi./Map of the hike. Walked till the end and then started discovering the side - paths.

Big Bend

Boowinda Gorge Minu lemmik nr 1. Seal oli nii jahe ja lummav kõndida - märka pildil inimest!/ My fav nr 1.. It was so cool and enchanting to walk there - notice a person on the pic!

Katedraali koobas/Cathredal cave (alumine ka/the bottom one as well)

Aborigeenikunst/Aboriginal art

Ja teises kohas, miile nimeks Kunstigalerii/And on the other track - Art Gallery

Esimene madu! Jalutasin tast umbes meetri kauguselt mööda enne kui märksin. Aga tema on õnneks ohutu vennike :) / First snake! I passed him about a metre away. But this one is a safe one luckily :).

Mina piilun ka välja!/Peeping out!
Pisikeste poegadega oli palju isendeid/A lot of the roos had joeys

Mitu jalga on pildil?/How many legs there are on the pic?

Kiil/Dragonfly

See sisalik on teiste kõrval pisi-pisi/This one is small compared to others roaming around

Echidna ehk okassiga

Selline kitsuke rada viib.... /This tight track leads to...

...Minu lemmikuni nr 2. - Amfiteater!/...To my fav nr 2. - Amphitheatre!

Ward´s Canyon

Värvide linnas/In the city of colours

2009-11-16T11:38:00.004+02:00

Jõudsime täna Orange` sisse, mis reklaamib end kui värvide linna, sest siin on neli aastaaega. Vaatasime juba postkaarte ka (me kogume igst kohast kus käime, nii et aasta lõpuks on vist meetrikõrgune kuhi....) ning ühel pildil olid härmas puud, nii ilus... Austraalias on lund küll, mõnes kohas paksem kui kodus isegi :P. Muidu siin on hetkel kevad ja oi kui ilus! Sest roosid ja puud õitsevad mitmetes värvides, kuldnokad ja musträstad (kes siin on natuke paksemad meiearust ning naersime, et sellepärast et siin on iga nurga peal üks teatud kiirsöögi koht, kes teab see teab ;) ) laulavad ning teeäärtes on valge ristikhein ja teelehed! Me oleme sellest suht vaimustuses, sest me ju ikkagi armastame Eesti loodust ning sarnase nägemine teeb südame soojaks. Siin on asjal muidugi väike vunk juures, kuldnoka kõrval istub imekirju papagoi ning veidrad põõsad on ümberringi. Tüütu poole pealt on siin metsikult kärbseid, kogu aeg on must parv ümber, ning käed kui tuuleveskid, nii et tänaval on päris naljakas inimesi ringikäimas vaadata. Kuigi enamud inimesi sõidab autoga, jalakäijaid on ikka uskumatult vähe. Kui fotoka aku laetud saan, panen pilte ka.
Selline lühike ülevaade tänasest, sellest mis vahepeal on juhtunud tuleb veel mitu sissekannet postitada...

Arrived in Orange today, which is known as the city of colours, becouse all 4 seasons are represented. Had a look on the postcards (we r buying them everywhere we stay, so should have a kilos worth when heading home XD) and found one with frosty trees - so pretty! It´s springtime here and so beautiful - all the trees are in bloom and also roses in many colours.... starlings and blackbirds are singing (although they look a bit more fatter than in Estonia, we were laughing that that is due to a certain fast food chain, who knows that knows ;) ) and on the roadsides there is clover and tea - leaf growing, so it is pretty much the Estonian spring that I love so much, only with a twist as there are colourful parrots and different trees all around too! :) From annoying view, there´s scores of flies here! It´s like you´re walking in a dark cloud and so it is pretty funny to see people on the streets, hands all the time going in every direction... though there are very few people actually on foot to be seen... When I get my cameras battery charged, I´ll add some pics as well.
So here was a little update, all of what has passed in between is still yet to come...

Elust viinamarjafarmis / Life in the grape farm

2009-11-09T15:05:00.020+02:00

Veetsime kaks nädalat Emeraldi lähedal viinamarjafarmis. Allpool pildiseeria ka. Töid tegime mitut sorti, kakkusime lehti, rohisime, koristasime "pakkimis"kuuri (miks jutumärgid, sellest hiljem) ja korrastasime niisutusvoolikuid enne kui korjamise juurde asusime. Korjasime neid viinamarju, mis lauale lähevad, ilusad suured kollased ja punased marjad olid, seemneteta, maitsvad :P. Selles farmis töötajate eest ikka hoolitseti, väljadel oli seal kus töölised asusid teisaldatav varjualune ja wc ning ka piisavalt joogivett.
Miks me siis nii ruttu lahkusime? Kõiki asju ei hakka üles lugema, vaid põhiasjad: tööd oli väga vähe... mõnel päeval vaid kella kümneni... kuuest alustasime. Kui korjama asusime, siis avastasime, et me vaid ei korja - pakime, kaalume ka. Sellepärast kasutasingi jutumärke "pakkimis"kuuril, sest tegelikult tegime meie juba kõik töö ära ja seal kontrolliti vaid kaalu... nii et kaheinimesetöö ja poole inimese palk ei suutnud meid kaua hoida. Kuigi töö iseenesest oli väga lihtne, ära ei väsinud üldse ja viinamarjapuud pakkusid varju ka.

Spent two weeks working in a grape farm near Emerald. Take a look at the pics below. Had different kind of jobs: plucking leaves, weeding, cleaning the "packing" shed (why "", I´ll explain later) and flushed the irrigation hoses, before we started picking. We picked table grapes, big yellow and red ones, seedless, tasty :P. That farm was considering their workers comfort as well - movable sheds and toilets on the fields and plenty of drinking water.
So why did we leave so soon? Won´t write everything, just the main things: there weren´t enough work... some days we finished already at ten o´clock (started at six). When we started picking we discovered, that not only do we pick, but pack as well to the correct weight. Thatswhy "", ´cos we did all the job and people in the shed only had to check the boxes. So, two persons job and half a persons wages couldn´t keep us there. Although the work was really easy in itself, didn´t get tired or anything and the trees provided some shade as well.

Elasime farmi laagris, ülevaate saab piltidelt. / Lived in the farm camp, overview on the pictures.

Fakte elukohast:
Ühesed toad, osad paremas seisus kui teises. Meile sattusid need teised :D. Esimest korda sisse minnes tahtsin ribakardinat üles tõmmata - tuli hoopis alla põrandale... panin kähku naelte otsa tagasi ja rohkem ei puutunud XD. Toas voodi, tool ja kapp (uks oli eest ära, kapi taga) Aga mul oli vähemalt riiul - L - l polnud sedagi :D. Seinalamp oli ainult kaunistuseks, aga õhukonditsioneer ja laelamp töötasid! Mis on tore, on see, et me mõlemad võtame kõiki selliseid väikeseid viperusi (neid meil ikka juhtub!) ja ebamugavusi naljaga, nii et meil on täitsa lõbus. Aga muidu pole sellises toas mingi mure elada, ainult, et ma olen sama üüri eest kõigi mugavustega majas elanud, seega ma tean, et üür oli kõvasti ülepaisutatud.
WC ja dushiruum oli eraldi putkas, kaks köögi ja einestamisruumi olid majastiilis ehitatud. Pliite, külmkappe ja kraanikausse jagus, viimased oli küll pidevalt makaronidest umbes, kuigi silte mis palusid toidujäätmed prügikasti panna, oli mitmes keeles iga nurga peal ja suuri prügikaste ka igal sammul. See häiriski kõige rohkem, et toidujäänuseid oli pidevalt kõik kohad täis... enda järelt koristamist nagu väga ei näinud. Sotsiaalseks kogunemiskohaks õhtuti oli samuti söögituba, kus telekas ja kaks lauatenniselauda.

Facts about living:
Single rooms, ones in a better condition than others. We had the others :D. First time I entered the room and wanted to pull the blind up, it came down on the floor... I put it back hanging on the nails and didn´t touch it anymore XD. The room had a bed, chair and cupboard with no door, but ast least it had a shelf, L. didn´t even have that :D. Lamp on the wall was just a prop, but the aircondition and cealing lamp were working! What is great, is that we both take all those little happenings (and believe me there r a lot of those) and little uncomforties with laughter, so we do have a lot of fun :D. It wasn´t a bad room to live in, it´s just that I have lived in a fully furnished house with the same price... Toilets and showers had their own condos, as did laundry, two kitchens were built more in a shed style. There were plenty of fridges, stoves and sinks, last ones were always jammed with food scraps, though there were a lot of signs in different languages asking not to but them there and a big rubbish bins on every step. The abundance of food scraps laying everywhere was the most annoying thing there. Dining room was also the place to hang out in the evening, having a tv and two table tennis sets.

Meie putkade ringi keskel oli ainuke aiake, nii et parim koht! / Our block of condos had a little garden - the best block ;)
Paremal on eluruumid ja vasakul pesemisruumid. / On the right are living quarters and on the left one of the facilities condos.

Tükike ülevaadet laagrist: vasakul elamisruumidega putka ja taga kaks köögihoonet, paremal tualett/pesemisruumidega putkad ja pesupesemisputka. / A little view to the camp: on the left living quarters and two kitchens, on the right facilities and laundry room.

Söögituba ja läbikäik kööki / Dining room and through to kitchen.

Meie sõiduriist põllule / Our transport to the fields

Viinamarjaread! / Rows of grapes!

Niisutussüsteemi tuli kõvasti kolkida, et vesi jälle voolama hakkaks/ The irrigation hoses needed a lot of beating to get the water running

Lõuna varjualses / Lunch in the shady shed

Niisutussüsteemi ülevaataja sõitis sellise masinaga, mis tegi täpselt sama häält mis vanaisa traktor maal! / The irrigation work overseer drove around in this - it made exactly the same sound as my grandfathers old tractor!

Tualett :) / Outback dunny :)

Sellise käruga rallitasime ridade vahel korjates.... / Rolled around with this trolley when picking...

.... ning pakkisime seal kakarpi ning kaalusime marju / ... and packed and scaled the grapes on it

Puhastan kobarat / Cleaning the bunch

Viinamarjaninjad (rätikud sp, et bussis sõites keerutas tolmu kõik sisse ja suht võimatu oli hingata muidu. Punased sp, et autokardinateks ostetud lina oli veel üle...) / Grape ninjas ( Wearing masks, ´cos the bus ride involved a lot of dusty road, so it was pretty much impossible to breathe without. Red, ´cos the cloth was left over from our car curtains... )

Päikeseloojang ja äikesetorm. Üks viimastest õhtutest Emeraldis pakkus meile kauni lootuse vaatemängu. / Sunset and an electrical storm. One of the last nights in Emerald gave us a spectacular show of nature.

Väljasõit kalliskivilinnadesse 28.10 / Daytrip to gem - towns 28.10

2009-11-09T14:23:00.008+02:00

Ma olen blogimisega hirmus maas, sest reisime praegu ringi! I am so behind with my blogging due to travelling around!

Tegime ükspäev väikese väljasõidu Emeraldi naaberlinnadesse, mis kuskil 60 kilomeetrit sisemaa poole jäävad.
Nimeks neil Rubyvale (Rubiiniorg) ja Sapphire (Safiir) - märksõnadeks vääriskivikaevandused ja juveelipoed.
Poodides saime pilgu peale visatud kaelakettidele, kõrvarõngastele ja sõrmustele, mis kõik eri värvi ja suurusega kivide all ägasid, igalpool on suht sama valik. Mis teeb asja huvitavaks, on see, et enamus toodangust tehakse kohapeal valmis, paljud kohalikud poeomanikud on ka kivilihvijad (ehk siis need kes kaevandusest leitud kivist kalliskivi teevad - nõuab kätt ja silma!), nii et igal ehtel on oma nägu. Kuna rahakott peale ei hakanud ning miskipärast olid kõik proovitud sõrmused ka liiga väikesed, siis ehteid ei ostunud, küll aga sain suveniiriks klaasist lambipirnikujulise ripatsi, mis on nii suur, et sinna saab midagi sisse panna - ma siis ostsin juurde safiiripuru - see mis ülejääb... kuigi ma pole üldse kindel et see ehtne on odavuse tõttu... kuigi väljanägemisel viga pole XD. Saime ka teada, et kuna tänapäeval saavad kaupmehed oma toodangu eanmasti Ida - Aafrikast, siis sinnkandis enam väga rahvast ei käi... nii et linnad hakkavad suht välja surema - mida oli ka näha, veerand poodidest olid kinni ning osad majad nägid ikka juba parajad tondilossid välja :(.

Kontrastid: käigus pood ja tolmune tenniseklubi / Contrasts: a shop in business and dusty tennis club

Naljakas seik juhtus kui poe juurest kaevandusse jalutasime - tee ääres olid hobused (~10) ja pildistamise eesmärgil läksime neile veidi lähemale. Nemad vist aga mõtlesid, et midagi head tuuakse ja hakkasid vastu liikuma. Tegime veidi pai ja siis jalutasime edasi, aga nemad otsustasid ka kaasa tulla... nii nad siis jalutasid meie sabas rivina umbes 50 meetrit... päris naljakas oli :D, kuigi ma soovisin, et mul oleks neile midagi had süüa pakkuda sinna kõrbenud rohu kõrvale.Jälitajad / Followers

Kas teate kumba sõrmust tohib igapäevaselt kanda ja millist vaid erijuhtudel - rubiinist või looduslikust tsirkooniumist? Miks ei tohi kaevanduses leitud vääriskivi suus tolmust puhastada? Seda et rubiin on tegelikult punane safiir?
Tsirkooniumi kõvadus on 7 ja safiiril 9, nii et viimane on igapäevaseks kandmiseks. Suus ei tohi puhastada, sest lisaks kõigele muule sisaldab maapõu arseeni.Selliseid põnevaid fakte ja palju muud saime teada retkel endisesse kaevandusse (kus vaikselt vist praegugi tegutsetakse).
Käsitööriistadega mütatakse liivakivis ja otsitakse kalliskivisoont... Sõna käsitsi rõhutati tuuri jooksul mitu korda, sest muidu, kui keegi kaebab on kohe mehed masinatega kalli raha tagaajamise nimel platsis ja pööravad kogu looduse segamini...

Soonekiht graniidil/The searched for layer

Giid oli hästi vahva ja terava keelega vana naine, kes eluaeg kaevaduses töötanud ja lisaks sellele, et ta on oma sõnade järgi "kohalik juveel" omas ta ka väga omapärast huumorisoont. Kaevanduses läksime 15 m sügavusele maa - alla kus lisaks igasugu sahtidele, tööriistadele ja paarile kalliskivile vaatasime ka lühikest tutvustavat filmi. All kaevanduses on püsiv 25 kraadi, mis on väga mõnus, eriti kui väljas tuleb suvel ligi 50 kraadi kuuma...

Midagi tüdrukutele/Something for the girls!

Had a day - trip to Emerald neighbouring cities one day: to Sapphire and Rubyvale, which are known for their gemstones and mines. A lot of shops with necklaces, rings and earrings, all adorned with big sparkling gems. A lot of people who own the shops are cutters as well - they form the rough stone to the beauty you see in stores. As my wallet wasn´t thick enough to buy jewellery and all the tried on rings were small anyway, I got a souvenir in a face of a little glass bulb which I´ll fill with little blue stones.

As merchants nowadays get their stones mostly from East Africa, it affects these towns - they are not so populous anymore... you could see shops closed and houses old and dusty left behind... :(.Varandust välja sõelumas/Fossicking

There was a funny insident when we were walking from the shop to the mine: there were some horses (~10) on the roadside and we went a little closer to take pictures of them. They probably thought that we are bringing them something and started moving closer as well. We patted them a little and then started to move on, but they started to follow us... and so about 50 metres... it was quite funny :D, though I wished I had some good food to pet them with.
Do you know which one is your everyday wear and which only on special occasions - ruby or natural zirconium ring? Why can´t you clean a stone found from the mine in your mouth? That ruby is actually red sapphire? Hardness of zirconium is 7 and ruby´s is 9, so you can wear the last one every day. You can´t clean the stone in your mouth because there is also arsenic in the surrounding soil. This and a lot more we found out on a trip to a local mine. The guide was an elderly woman who had worked there all her life, with a wonderfully spicy sence of humour, so the tour was very enjoyable and informative. It is 25 degrees Celcius down there all year round, so it is particularly nice when in the summer temperatures on the ground rise to 50 ´C...

Teel Emeraldi/Road to Emerald

2009-10-13T06:18:00.013+03:00

3 blogi 2 päeva jooksul - no nüüd tuleb jälle pikem paus arvatavasti, sest saime tööle... aga kuhu see selgub varsti.

Lahkusime Bowenist kaheksanda oktoobri pärastlõunal eesmärgiks Airlie Beach, mis vajas umbes 45 minutit sõitu allapoole. Tee oli päris kurviline ja mägine ning sain oma esimese mägiteedel autojuhtimise kogemuse ka kätte - polnudki nii hull kui mõelnud olin :). Cannonvale ja Airlie Beach asuvad rannikul kohe üksteise kõrval ja esimene mulje oli ikka ilus küll - nagu oleks kuskile Vahemere ja Uus - Meremaa segusesse linna jõudnud. Suur jahisadam, mägedel asuvad majad, helesinine ookean... mis sa veel tahad :)).

Kolasime veidi linnapeal ringi ning leidsime sadamas parkla, kus oli väike seljakotlaste linnak, kes vaatamata keelumärkidele laagrit teha olid oma autdega seal juba paraja külakese tekitanud.Kusjuures need no camping (telke mitte püsti lüüa) sildid on enamasti igal pool, et sa ikka tasulisse karavanparki läheksid, aga kuna meie (ja ka paljud teised) magavad autos, siis me ju telke püsti ei löö ja lihtsalt pargime öö läbi...

Liisi tegi naabrist pilti - kas pole armsad!:D/Liisi took a picture of our neighbour - ain´t they cute!:D

Mis mulle veel meeldib, on see, et neis kohtades kus tasuta elektrigrillid ja piknikupingid on, leidub tavaliselt ka elektripistik kus me siis agaralt oma läpaka ja mobiili akusid laeme. Kuna ärkame päikesetõusul kuskil kuue ajal ja asutused kõik alles kinni on, on see paras aeg blogide ja piltidega tegelemiseks.

Meie lõunatamispaik Cannonvale´s/Our lunch place at Cannonvale

Pärast lõunat Cannonvale´i rannas, võtsime kätte ja ja tegime ühest voodilinast autole kardinad mis takjariba ja liimi abil üles said, avastasime, et kardinad on madratsitega täpselt ühte punast värvi ka. Huvitav fakt on see, et pärast viieminutilist õmblemist kui ma tahtsin niiti katki teha, murdsin ma hoopis nõela pooleks... mine võta kinni - nalja kui palju teemadel, et see tomatikorjamine on musklit niipalju kasvatanud, et ei oska oma jõudu enam hinnata... kuigi ma kaldun arvama, et suht mäda nõel pidi ikka olema XD

Õhtupoolikul suundusime Mackay´sse, kuhu päikeseloojangul ka kohale jõudsime. Avastasime, et seal pannakse laguun (tehisbassein soolase veega) loojangul kinni, aga valvur oli tore ja juhatas meid randa. Kui me sinna jõudsime, siis kohalikud politseinikud tundsid huvi kus me laagri püsti lööme. Ma algul ehmatasin ära ja ütlesin, et me sõidame edasi, aga siis küsisin, et kas tohib kuskil laagrit teha? Tegi nägu, et väga mitte, ma siis küsisin autos magamise kohta, siis juhatas meid ühele tänavale kus hea pime, aga suur tee kohe kõrval - et on ohutum kui rannas. Leidsime selle ka ilusti üles ning sel ööl magasime nagu notid. Järgmisel päeval kolasime Mackays veidi ringi pärast rannas tehtud hommikusööki ning siis asusime Emeraldi poole teele - mis oli meie järgmine sihtmärk tööotsingute vallas. Olime kuskil poolele teele jõudnud, kui politseiauto seisab risti keset teed ees ja suunab meid kiirteelt kuhugi kõrvalteele, eespol oli vist midagi suuremat toimumas. Kaarti meil ei olnud muidugi (olin enne googlei kaartidest vaadanud mis kiirteed mööda minna ainult; nüüd Emeraldis varustasime end kogu ülejäänud tee kaartidega ka enamvähem XD) ja siis me polnud enam kindlad kuhupoole me õieti läheme. Jõudsime kohta nimega Dysart ja kohalikult politseinikult saime teada, et ikka suht õigel teel :D. Juhatas meid läbi Tieri Emeraldi. Kogu see vahepealne tee oli ääristatud kaevandustega, nii et liiklus mis vastu tuli koosnes enamasti kaevandustöölistest... Emeraldi jõudsime kaheksa ajal õhtul, olles kaks tundi pimedas sõitnud. Kellaaeg küll suht varajane õhtu, aga siin on nii pime, et tundus nagu oleks südaööl alles kohale jõudnud. Emeraldis avastasime, et kohalik botaanikaaia parkla on just meiesugustele autosmagajatele mõeldud, mis oli muidugi hea uudis, nii et saime rahulikult kaasreisijate seltskonnas uinuda. Kas pole ilus nimi - Emerald = Smaragd. Nimi pole muidugi asjata saadud ka, siin ümberkaudu on vääriskivide kaevandused. Hakkasin siin mõtlema, et Võlur Oz (Austraalia lühend) ja Smaragdlinn... raamatut küll lugenud pole, aga nüüd huvi pärast peaks selle vea ära parandama.
Pühapäeval käisime arsti juures (millest oli eraldi blogi) ning siis sõitsime Maraboon´i järve äärde, kus meil oli papagoide seltskonnas vahva lõuna. Tagasiteel käisime läbi Evergreen Farmist, kus saime tööandjaga kenasti jutule ja kolmapäeval siis tööle!

Meie lõunalaua papagoid/Our lunch companions

3 entries in 2 days - I think after that will be a longer paus again, ´cos we got a job, but where? Read on and you´ll know ;).
We left Bowen on the afternoon of the 8th of October and headed down to Airlie Beach. The road went through the mountains, so I got my first chance to drive there, which turned out to be not as scary as I had thought it to be.
Cannonvale and Airlie Beach are situated right next to each other on the coast and the first impression was breathtaking - like we had arrived to a place thats a mix of Mediterranean
and New-Zealand. Big harbour full of yachts, houses on the mountainsides and blue-blue ocean... what else to you want, right :)). We explored the town and found a parking lot full of backpackers with their vans - almost a little community. So we joined the party and spent the night there.
What I like is that in those places with picnic tables and barbeque there are usually some plugs as well where we can load our laptops and as we usually get up with the sunrise and everything is still closed, it is a good time to write down some chapters of blog.

After lunch in Cannonvale beach we started making curtains for our car, from a previously bought sheet and discovered that the red colour exactly matches our matresses. An interesting thing happened - I had sewn like five minutes or so, when I wanted to break the thread with my hands and instead broke the needle... go figure. We had a lot of laughs on the subject of tomato picking already giving me so much extra strength that I am unawares of it... but I tend to think that it was just a really weak needle XD.

In the afternoon we headed out to Mackay, where we arrived at sunset time and discovered that the lagoon is closed already, but the security guard was kind and directed us to the beach. There we were asked by a police officer where are we gonna camp tonight... at first I said that we are just passing through, but then I asked if it is possible to camp somewhere. His expression told us that not really, so I asked about sleeping in the car. Then he directed us to a darker alley, close to the main road, ´cos it´s safer there and we found that to be a very good palce and slept very well that night.
Next morning after breakfast at the beach and a bit of sightseeing in Mackay we took off towards Emerald. We were about half way there, when a police truck was blocking the road ahead and turned our course off the highway to an alternative route. Well, then we weren´t actually sure that it is an alternative route, ´cos I had taken a look on a map in google and we didn´t have a paper one (fixed that here in Emerald - lot of maps for the rest of the journey already XD). We found ourselves in Dysart and got directions from there - drove to Emerald through Tieri. The area we passed through was all about mines, so most of the traffic we encountered were mine workers.
We reached Emerald eight o´clock in the evening, having driven two hours in the dark, although it is pretty early night, it felt like midnight already, it just gets so dark. In Emerald we discovered that local botanical gardens are ok to stay for a night, so we found a good place to stay for the night. Isn´t it a beautiful name - Emerald. Due to all the gem mines surrounding the area... Started thinking that Wizard of Oz - it´s like Australian short name Oz... and Emerald city... maybe some adventures ahead, eh? Although I haven´t read the book... I should correct that mistake I think :D.
Next day we had a trip to Lake Maraboon and a joyous lunch with parrots and afterwards also found a job in a grape farm where we start already on Wednesday!

Haavajuttu - nõrganärvilistel mitte puutuda! ;)/ Wounds - don´t read if not well handling!;)

2009-10-12T10:58:00.003+03:00

Hoiatus: meditsiinilisi juhtumisi hästi mittetaluvatel inimestel ei ole soovitatav järgnevat sissekannet lugeda - vaadata: suht kole pilt on.

Warning: following entry not to be read by the peole who don´t handle wounds and grose pictures very well.

Meie tomatifarmi elu sai eraldi peatüki paari haava näol, mis Eestis oleks täiesti tühised olnud. Nimelt tuli mulle tööl varbale ja näpule vill - kah mul asi eksole. Asi kiskus aga käest ära, sest selleasemel et paraneda, otsustasid nad mäda välja ajada ja rohelise kooriku kasvatada (Liisil peaaegu sama lugu, millet ta ise kirjutab, kuigi temal ainult näppudega). Jah just rohelise kooriku, mille peale me siis naersime, et tomatiks hakkan muutuma... igatahes ei jäänud muud üle kui käisime artsi juures - 70 dollarit nägu + tuleb nädalakese antibiootikume võtta. Arst lohutas, et see pole hullu midagi, täiesti tavaline asi, bakter läks sisse jne. Varem pole mul siin haavadega sellist nalja juhtunud, aga no eks ma pole niimoodi mullas enne tuhninud ka kui tomatites. Nii me siin siis nüüd loputame oma haavu soolveega ja neelame tablette, eks nädala pärast ole näha kuidas mõjus.

See pilt pole kõige hullemast staadiumist... aga nüüd juba paraneb! / This isn´t the worst looking stadium... but now it´s getting better already!

Our tomatofarm life got another chapter in a story of a few wounds, wounds which in Estonia would have been completely nothing. (My friend Liisi has a similar story, which she will write in her blog, but that one is only in Estonian). The thing is, that I got a blister to my toe and finger when working - a big deal one would think. But it turned out, that they didn´t want to heal at all, instead white puss started to come put and a green crust grew on it. Yes, green... - it made us laugh that I am turning into a tomato... so we went to see a doctor. 70 dollars per face + we need to take antibiotics for a week. Doctor said that it´s not anything serious, just a bacterial infection... I didn´t have such a thing last time with my wounds, although I had some pretty serious cuts, but then again I didn´t roll around in the dirt like this time in the tomatoes then eather. So here we are - cleaning our wounds with salt - solution and taking antibiotics, we will see in a week how it went...

Tomatidieet / Tomato diet

2009-10-12T10:03:00.008+03:00

1. oktoobri hommikul sai krips-kraps kell 5 hommikul üles tõustud ja tööle minemiseks valmis sätitud. Kusjuures, kodus oli mul tavaline ülestõusmise aeg kell kümme hommikul ja magama alles ühe - kahe ajal. Siin pole kell viis tõusmine mingi probleem, sest hakkab just valgeks minema ja niikuinii igasugu kriiskajad (st linnud) alustavad oma jutuvada. Ja kell üheksa on täiesti normaalne magamaminekuaeg, kuuest läheb juba pimedaks nii et väga midagi teha niikuinii ei saa... me naerame siin Liisiga, et kõik on siin tagurpidi, nii te seegi asi pole erand :).

Aga tagasi esimese tööpäeva juurde. Olime juba 20 minutit enne bussi väljumist ilusti platsis... ja siis läks väljumine veel hilisemaks, sest teisel bussil oli kumm katki ja rahvas pidi vahekäiku ka istuma. Kuna kella meil kaasas pole, siis terve päev oli ehku peale ajaarvamine. Nii et arvatavasti natuke enne kella seitset olime farmis kohal. Ja üllatus - üllatus: mina olen harjunud, et töölised viivad oma toidukotid pakkimiskuuri lõunalauda ja saavad seal ka vahepeal ilusti wc-s käia.... aga võta näpust! Toidukott auto kasti ja kohe korjama! (Neljandal päeval kui osad tüdrukud kuuri lõunapausil wc-sse läksid, pistis meie ülevaataja kisama, et see pole meie jaoks ja kui tahavad häda teha siis mingu vaovahele!) Esimesel päeval sattusime siiski kuuri lähedale ka et vahepeal "teenust" kasutada, aga teisel päeval oli 11 tundi jutti ainult laiuvat tomatipõldu... kuigi väga hull ei ole sest kõik mis sisse jood higistad ju kohe välja... joogikraami asi oli teine üllatus. See on siiamaani enesestmõistetav nähtus olnud, et farmis on ka joodav vesi olemas kus oma veepudelit täita. Selletõttu oli meil vaid 2L kaasas... aga kohapealne vesi oli midagi basseini ja ookeanivee vahepealset - maitselt nimelt, et seda väga palju alla neelata ei suutnud... hiljem avastasime, et ühe auto kastist siiski saab ka joodavat vett kuigi sel päeval leidsime janule lahenduse tomateid tühjaks imedes. Kuna küpsed tomatid jäävad niikuinii vao vahele maha, siis kasutasime juhust, hammustasime "korgi" pealt ja sai ikka päris mitu lonksu ühest suurest tomatist. Ja kui kõht tühi siis jälle tomatit... sellised hästi lihakad ja soolased tomatid on... natuke on põllu maitset ka juures XD.

Korjavad/Picking

Kella kümne ajal on 20 minutit pausi ja kell 1 pool tundi - mis on igalpool sama. Selleasemel, et kuuri sõita sööme me seal samas vagude vahel... ainuke häda on see, et käsi ei saa pesta ja siis peab ettevaatlik olema kuidas toidu kätte võtad et mustad näpud hamba alla midagi krõmpsuma ei saada XD.
Korjamine käib vagude vahel, tomatitaimed on kõrged ja ilusasti nööridega toestatud, hirmus pikad vaod on ka - naljatasime, et lõpp on mägede taga (tegelikult oli enne kaugemal sinavaid mägesid). Siis muudkui lähed ja vead oma pange kaasas (selline u 10 liitrine) ja kui täis saab, siis tekib vagude vahele hanerivi ja järjest ulatades jõuavad täis ämbrid autokasti ja tühjad tagasi. Meeskonnas on 13 inimest (kuigi see varieerub päeviti olenevalt palju on uusi inimesi jne.) ja raha saab selle pealt kui mitu hiigelsuurt kasti ära täita jõuab... ja kui hästi kiire ei ole on suht niru palk. Meil tuli mingi 10 ja vähem dollarit tunnis (normaalne tunnitasu on 16 kui tunnipalgal töötaks).
Kuna meie oleme uued, siis on meie meeskond ka see kuhu alati uued juurde tulevad. Nii me siis olemegi siin korjanud nii seitsme kui ka neljateistkümnekesi. Teine päev tõi meie meeskonda kaks eesti poissi ja päeva lõpus avastasime, et üks autojuhtidest kes täis koormaid ära viib on ka eestlane + veel mõned... Proserpine - mis on siit umbes tunni sõidu kaugusel pidi eestlasi paksult täis olema. Neljanda oktoobri avastasime karavanpargi kõrvalkabiinist eesti paari, ühtlasi ka esimese eestlanna keda kohtasime.

Ühe sellise kasti eest maksti 80 doltsi / One big bin has a worth of 80 dollars

Kolmandal päeval koosnes meie meeskond neljast eestlasest ja neljast prantslasest mis oli täitsa lõbus seltskond, ning samuti moodustasime me päeva kiireima meeskonna. Kahjuks võttis hea tuju nulli see, kui päeva lõpus kui tööpäev oleks pidanud juba läbi olema, meid sellistele väljadele saadeti kus põhimõtteliselt oli vaja vaid "praht" (liiga väiksed või valmis tomatid) ära koristada. Nii me siis tegime seal tasuta tööd... ma võiksin sellist tööd tunnitasu alusel vabalt teha, aga kui ikka hulga pealt raha saad ja midagi korjata ei ole siis teeb pahaseks küll.

Lõunapaus - milline on eestlane?/Lunch time- which one is an estonian?

Pühapäeval võtsime vaba päeva,esmaspäeval polnud midagi korjata, nii et saime veidi taastuda (näpud ja varbad on villide ja mingite valusate punnide tõttu suht hellad). Teisipäeval läksime tööle päikesetõusul ja lõpetasime kui päike oli loojunud, mis teeb siis kuskil 12 tundi tööd ja sealhulgas 40 minutit puhkust. Kuna järgmine päev oli minu sünna ja karavanpargis sai nädal täis (rahamaksmine nädala kaupa), siis otsustasime, et selle töö peale kauemaks enam ei jää. Inimesed olid küll toredad, aga kuna me tahtsime niikuinii suht ruttu allapoole edasi minna saigi selline otsus tehtud.

Meie karavanpargi köögi ja tualeti asutuse hoone/ Our caravan park facilities and kitchen

Märka halli autot puu all! / Spot the grey car under the tree!

Bassein ja vaade jahisadamale /Pool area and a view to harbour

Five o´clock in the morning of the 1st of October, we were ready to start our work in tomato picking. My usual getting up from bed back at home was 10 am and going to sleep 1 - 2 am, but here it is very easy to rise at 5 when the sun rises and birds start their chirping. That also means that bed time is 9 o ´clock in the evening, but as it is dark already 6pm it´s no problem... we laugh that everything is upside down here and that is no exeption :).
Back to the first day at work. We were ready and waiting already 20 minutes before bus XD... and then it got postponed anyway ´cos other bus had a flat tire and we waited for some more people to come with us.
As we didn´t have a watch, then the time was to be only guessed at. So probably a little before seven we arrived at the farm. And surprise - surprise: as I am used to going to the shed and leaving lunchbags there and going there for lunch and toilet, it was a surprise that on this farm the shed is only for people who do the packing. (On the fourth day when some girls went into the toilet, our supervisor started swearing that this is not for our use, they can do their need in between the rows if need be!) We got off the bus, put our bags on the back of the yute and started picking. First day we got lucky and got to go to the shed a refresh up a little, but the next day we spent 11 ours on the field... but as it is so hot you swet out everything you drink down anyway... another surprise was that the water in the shed tasted like it´s a mix of pool and ocean water... but as we had only 2 litres with us that day we drank that too - later we discovered that there is a truck with drinkable water driving around. On that day we found a solution to our thirst in tomatoes. As ripe ones doesn´t leave the field anyway, we bit off the "cap" and got drink from the inside. And when hungry they suited for eating as well - thick meat and salty taste, with a little bit of a an aftertaste of the field XD. 20 minutes break at 10 o´clock (smoko) and half an hour at one are for eating and resting - that´s been the same everywhere.
Picking is done between the rows of well supported tomato plants, the rows are really long... we were joking that the end is over the mountains - actually the fields ended before the mountains. So there you go and carry your big bucket with you and when more or less everyones are filled, you make a human chain and the tomatoes go into a big bin on the truck. The ideal team consists of 13 people, but that varies depending on how many new people and so on and you get the money on how many bins you get done during the day.
As we were the new ones on the farm, we got always the new ones the next days too. So on different days we picked in a team of seven and fourteen... second day brought to our team two estonain guys and in the evening we discovered that one of the drivers is also an estonian + some more people on the next days... Proserpine (about an hour drive to south) is full of estonians as they say. On the 4th we discovered an estonain couple in a cabin next to our car - and a first girl who we have met. On the third day our team was made up from 4 estonians and 4 french people and it was quite a fun company, also we were the fastest team of the day. Buzz killer was the end of the day when we had to pick the fields with nothing on them... just removing too small or ripe ones. I am happy to do that on an hourly rate, but on contract that is just ... free work and made us quite upset.
On Sunday we took the day off and as there was nothng to pick on Monday we had some time to recover (from blisters and weird red and hurting spots on the fingers). Tuesday we went to work on sunrise and finished after sunset, so that was 12 hours of work again. As the next day was my birthday and our caravan park week was ending as well we decided to move on. The people were great, but as we wanted to go more down soon anyway, we decided it was time to do that.

Veerandsada täis! / Quarter of a hundred!

2009-10-07T11:37:00.010+03:00

Ilus päev randu avastades ja mereande nautides

Had a beautiful day discovering the beaches and eating seafood dinner (:P)

Hobuseraua laht / Horseshoe Bay

Pidulaud / Birthday dinner

Erikülaline / Special quest (Cookaburra)

Bänd / Local mucisian

25? :)

Tähehüpe / Starjumping

Roosilaht / Rose Bay

Järgmine kord: elust tomatifarmis ja rohkem loodusepilte

Next time: life in tomato farm and more nature pictures

Bowen

2009-09-30T11:03:00.003+03:00

Teel Bowenisse.
29.nda hommikul, no mis hommikul, keskpäeval juba, asusime Townsvillest Boweni poole teele. Algul 80 km Ayri ja siis veel üle saja km Bowenisse, kokku kuskil 200. Uskumatu, et paar nädalat tagasi ei tahtnud ma autoroolis istumisest suurt midagi kuulda ja nüüd sõidan Austraalia kiirteedel ja tunnen end selle juures veel hästi ka XD. Palvejõud on ikka suur asi.
Ayrist väljasõites me mudugi eksisime ära veidi... no leidsime end selliselt kitsalt külateelt, kus üks auto ainult sõitma mahub... aga kiirus oli endiselt 100 kusjuures! Nii et see oli päris naljakas, farmerid on ikka rallitajad küll... küsisime kohalikelt abi ja saime jälle õige teelõigu peale varsti.
Esimene mulje Bowenist oli - see on nagu Cooktown. (Asub Cairnsist tublisti ülevalpool, eelmine kord sai ikka seal poes käidud kui banaanides töötasin). Nii, et ma arvan, et suudame end siin koduselt tunda küll.

Treehugger :D

30.09.
Kuna eile õhtul läks aeg kohaga tutvumisele (ja nagu naksti kohtasime peatänaval muidugi kahte eestlast, kes ütlesid, et siinkandis meie rahvust ikka jagub... hmm vb peaks eestlastest kirjutama siis kui neid ei kohta, see tuleks juba haruldasem sündmus :)) siis magama kobisime autosse ookeani ääres. Mis oli täiesti mõnus koht, wc ja dušš (kuna tolm on endiselt õhus, siis see oli väga teretulnud nähtus) olid kõik olemas ja toiduvalmistamiseks grill ka. Meie õhukestest õhumadratsitest jäi siiski puusa ja õla alla veidi väheks, nii et kõige mugavam ei olnud, selle lahenduseks loodame kuskilt madratsi või paksu teki leida. Kuna suhtlemine on siin selline, et võid ükskõik kellega lobisema sattuda, siis juhtusin seda madratsilugu toidupoes müüjale rääkima, kes kohe lahkelt tel nr võttis ja lubas uurida kohalikelt. Ehk veab! :)

Ilusad karbid/Pretty seashells

Eile küsisime kaasseljakotlastelt kus nad töötavad ja juhatasid meid "tomatimees" Allani juurde, kes täna meid siis farmitööle kirja pani - nii et homme varahommikul asume tomateid korjama! Kuna farm on 30 km linnakesest väljas, siis tuleb kasutada nö farmibussi tööle saamiseks. Oma autoga ei ole lubatud kohale minna, farmer peab ju ette teadma kui palju rahvast tuleb, sest korjamine käib 13 kaupa rühmas... palka saab siis selle alusel palju rühm korjata jõuab. Transport farmi maksab 10 doltsi päev, mis võttis muidugi karbi lahti veidi... üldse on siin suht kallis see elu... rannakuurort ja mitte sisemaa kolgas, ju siis sellepärast... Töötada saab 6 päeva nädalas, vaba päev tuleb siis kui farmer ütleb. Sõitma hakkame hommikul kella kuuest ja tagasi kuskil neljast... aga eks homme näeb täpsemalt ja siis kirjutan ka pikemalt neist tööoludest.
Elama saime karavanparki, mis asub 5 mintsa kaugusel kohast kus hommikul peale korjatakse ja õhtul tagasi tuuakse. Hostelid on kõik pilgeni rahvast täis ja siinsed kabiinid ka, nii et magame autos, hea et meil pikk auto on, taha mahub ilusti sirgu viskama. Elekter ja vesi on platsil olemas, ühiskasutatavad bassein, pesupesemise- ja vannitoaruumid ning köök ka. Jama on ainultt see, et köök tehakse hommikul kuuest alles lahti, meie peame selle aja peale juba bussil olema, õhtul tuleb juba farmi võetav toit autosse võtta - peab vast väikese autokülmkapi muretsema... elamine maksab sellises kohas 85 doltsi nägu nädalas + nädalas 60 doltsi bussiraha... njah, see on vast kalleim koht kus ma siin elanud olen. Aga no kuna meil on raha edasiminekuks vaja, siis umbes kuuks ajaks tahaks siia ikka pidama jääda. Täna on mõnus jaheda tuulega ilm, kui homme ka selline ei tohiks vast alustuseks väga hull tööpäev tulla.
Ei tea millal järgmine vaba päev on, siis katsun veel pilte panna!

On the way to Bowen.
On the morning of 29th, well, actually on midday, we started our journey to Bowen. At first 80 km to Ayr and from there another 110 km or so to Bowen, altogether smth 200. It´s unbelievable that a few weeks ago I didn´t want to hear about drving at all and now I am cruising on Australia highways and feeling quite comfortable too XD. The power of prayer :).
On the way out from Ayr we got a little lost. No surprises there XD. We found ourselves on a very tight road, with room for only one car and the speed limit was still 100! That was funny in some ways, farmers are quite the rally people it seems... so we asked directions from the locals and were soon on our way again.
The first impression of Bowen was - it´s like Cooktown. (Situated up north from Cairns, did grosery shopping there last time being in Oz and working in bananas). So I am quite hopeful that we can feel at home here.
30.09. Yesterday our time was spent on getting to know the place (and yes, we met two Estonians on the main street, who said there are loads more in the area... hmm, maybe I should mention the times when we won´t meet people from home, that seems to more of a rarity nowadays :)). First night we spent on the ocean side, sleeping in the car, which was quite nice place, having wc and even showers (which received a hearty welcome, ´cos the dust is still hovering in the air) and a grill to cook your food on. Our self inflating mattresses weren´t quite enough for our hips and shoulders though, so now we are lookin for a light matress as well. As it´s possible to talk easily with whomever you like I found myself chatting with a cashier in the grosery store about the matress and she was kind enough to take my number and ask around from the locals. Maybe we get lucky! :)
Yesterday we asked around and found out from fellow backpackers that there is Allan the "tomato guy" - through him we got a job in tomato picking, starting tomorrow! As the farm is out of town aprx 30 km, then we need to take a bus there. Farmers don´t want people with their own cars, ´cos then they don´t know how many people will show up and as there are teams of 13 they need to know ... the vages are on contract here. The bus costs 10 bucks per day, so thats quite a lot... life here is pretty expensive, maybe due to being a beach resort and not outback... Work is available on 6 days a week, you get a free day when farmer says so. We will start driving to the farm at six o´clock am and aprx 4pm be back... but I will write about work after I have an experience on that already.
We got living guarters in a caravan park, which is five minutes walk to the bus. The backpacker hostels are all full and cabins here as well, so we gotta sleep in the car, which is not a problem luckily as it is long enough for our full length. There is water and power on the site and the place has a pool, laundry, toilets/showers as well. A bit bad with the kitchen which is opened from 6 am, so we can´t leave our next days farm food overnight in the fridge... might buy a little car fridge... living costs 85 bucks per face a week + 60 for the bus... so it is the most expensive place I´ve lived at here in Oz. But as we need money to travel on we´re probably stay here for a month or so. Today is a nice cool breeze blowing, hopefully tomorrow is the same - it would make the first working day a lot easier.
Don´t know yet when the next free day will be, but then I´ll try to upload some more pics!

Townsville

2009-09-29T02:19:00.007+03:00

Lennushow Townsville´s / Airshow in Townsville

Pealtvaatajad / The onlookers

Leidsin kunstipoe ja eks pilt räägib enda eest :D / I found an art supply store.... well the picture says it all

Tolmutorm ja autosõit/ Duststorm and driving

2009-09-24T07:10:00.002+03:00

Eilne põhiuudis siinkandis oli suur punase tolmu torm mis Sydneyt ja idarannikut tabas ning Marsi olustiku lõi. Täna hommikuks on jäänused ka siia jõudnud, ning vaatamata päikesepaistele on silmapiir suht hägune ning aevastama ajab. Siin elades mõtlen vahest, et Eestis on ikka hea vaikne nurgake looduse poolest küll. Asjad on ikka omamoodi tasakaalus, igas kohas on omad head ja vead.

Külli andis oma vana auto - Holden Commodore - meile kasutada, nii et eile hakkasime vaikselt autosõitu harjutama. Alguses tegime tiire ümber kvartali ja kui tööinimesed koju jõudsid, siis sõitsime kaugemale ka. Täna sai juba päris üksi linnas ära käidud (meie elusase jääb suht äärelinna), paar segast olukorda oli, teistpidi liiklusega harjumine võtab aega, aga juba oli tunne, et sõidaks veel :).

Commandeering the Commodore

Yesterdays main news here was a red dust storm that hit Sydney and east coast making everything look like we´re living on Mars. Today we woke up to the remnants, it´s sunny but hazy and sneezing is a frequent activity. Living here makes me think that Estonia is a very nice and quiet place indeed, where nature is concerned - things in the world are in a somekind of equilibrium, every place has it´s pros and cons...

Külli gave us her old Holden Commodore, so we started with driving around the block and later to the city under locals guidance. Today we went to the city on our own already (we live pretty far from the centre), there were a couple of weird situations, it takes time to get used to driving "on the wrong side", but it became already quite comfortable, so that made the day :).

Darwin - Cairns - Townsville

2009-09-22T14:16:00.007+03:00

Vaatamata oma ilule, on Darwin mõne koha pealt päris kallis linnake. Isegi hostelites on päris kõrged hinnad. Meie saime oma toa hostelisse, kus oli reklaami järgi just renovatsiooni tehtud. Nojah, sellise renovatsiooni oskan mina ka teha sellisel juhul - kuidas? - jätan remontimata XD. Toas oli narivoodi,tool ja külmkapp ja parasjagu ruumi, et kotid põrandale laotada. Kõik see tundus päris naljakas, sest see kui heas seisukorras tuba oli, polnud selle ühe öö jaoks meile tegelikult tähtis, meie saime end välja puhatud ja see on peamine.Pealegi oli personal hästi tore ja asukoht ka super - viis mintsa ookeani äärde. Kuigi jah, olen märganud, et reklaam on siin turititega seotud asjadel ikka kõvasti parem kui tõelisus nii mõnelgi korral. Või kujutan mina lihtsalt teksti lugedes asju paremini ette?
Teise Darwini päeva õhtul sättisime end taas lennujaama poole, et Cairnsi lennata. Olime küll kaalunud ka muid reisimise variante, kuid mitmepäevane kõrberännak võõras liiklusruumis jäi praegu veel lendamisele nii rahaliselt kui julguselt alla.

Teel Cairnsi/Flight to Cairns

Cairns oli nagu Cairns ikka. Mõned uued hooned ja paksult seljakotirändureid täis. Kohtasime tänaval ka üht eesti poissi, kelle jaoks olime üle pika aja esimesed eestlased, nii, et see oli vahva jällerääkimine (eesti keeles siis).
Käisime kinos ka, (piletihinnad on niipalju tõusnud, et mul pidi kassas suu lahti vajuma) kus pidime oma lühikeste suveriietega peaaegu ära külmama, minmeelest oli see õhukonditsioneer seal küll vaid pluss kümne peal, kuigi see võis ka vabalt 20 olla, sest sellises palavuses mis väljas on (viludas 30) lähevad temperatuurieelistused kergesti sassi.

Film oli "Charlie ja Boots" - ehtne Aussie film ehtsatest Aussidest. imdb.com annab pikema ülevaate ka, aga teemaks oli isa ja poja retk idarannikut mööda üles Austraalia põhjatippu. Sai nii pisaraid kui naeru ja tore oli ka see, et ülejäänud kinokülastajad olid kohalikud austraallased (suht vähe inimesi oli) ja väga vahva oli nende reaktsioone kuulata :D.

Ookeanil oli mõõn ja kõik väikesed krabid olid väljas tegutsemas/ Low tide in Cains

Õhtul sõitsime bussiga Townsvillei kus Külli meile rõõmsalt oma uue autoga vastu tuli ja oma armsasse elamisse välja puhkama viis. Oleme siin nüüd juba kaks päeva puhanud, sest Darwinist siiatulek tekitas jälle 40 tunnise magamata augu. Edasised plaanid on siis töö leida ja edasiliikumiseks raha teenida.
Kuna nädalavahetusel on siin suur lennushow tulemas, siis tänane päev paistab olevat harjutamiseks, reaktiivlennukid lendavad juba mitu tundi kõrvulukustava mürina saatel ümber linna. Kes teab, vb läheme ka vaatama, arvatakse, et kuni 80 000 inimest tuleb randa kokku! :)

Jaaaa siiirutuus/Aaaaand strech
Austraalia pelikan/Australian pelican

Despite of being a beautiful town, Darwin is quite expencive in some places and even the backpackers cost more than I am used to. We got our room in a bp where the introducing add said: newly renovated rooms. Well, in that case I am perfectly capable of doing renovations too - how? - by not doing anything XD. The room had a bunk bed, a chair and a fridge and just enough space to but our bags on. Actually it was pretty funny, ´cos it didn´t matter to us how good the place looked, we got our much needed rest. The staff was really great and the location just 5 minutes walk to the ocean - lovely! Although I have noticed that commercials in tourist related areas tends to be a lot better sometimes than the reality is. Or am I just imagining things differently when I read about them?
On the second evening in Darwin we set out to the airport again, to fly to Cairns. We were considering other ways to go, like by car too, but several days through an unkcown terrain in a new driving culture seemed a bit too much to handle yet.
Cairns was still Cairns, full of backpackers, some new buildings... we met an estonian boy on the street who hadn´t met other estonians for a long while, so that was a fun talk :).
We went to the movies (the prices have gone up so much that I almost started to gape at the counter XD). The air conditioner was so chilly - it felt like only 10 degrees or so, but as it is 30C outside in the shadow, it really messes with your perspective on temperature; so we were literally freezing there. But the movie was awesome! "Charlie and Boots" is the name and imdb.com gives you a better overview, but to give it shortly it was about a father and son travelling up the east coast to the most northern point of Australia. A real Aussie movie about real Aussies... had some cries and laughs and as the other watchers were mainly locals, it was fun to hear their reactions :D

Took the bus to Townsville in the evening where my friend Külli came to pick us up and gave us a place to rest in her lovely abode. So, now we have been resting here for 2 days, ´cos coming from D. made another 40 hour hole in our sleeping schedule. So now we need to find a job to earn some money to travel onward.
Praegune eluase/Current abode

As there is a big flight show coming on the weekend, it seems that today is a day for practice, ´cos the jets have been making earsplitting rounds around the city for a while now. Might be going to check that out too, around 80 000 people are expected to see the demonstration! :)

Singapore & Darwin

2009-09-19T18:15:00.019+03:00

Eelmine kord jäi jutt pooleli Singapuri lennujaama ja sealt ka jätkan.

Teretulemast Singapuri/Welcome to Singapore

Kui me maandusime, siis saabumiste hall oli hästi suur, kaetud vaibaga ja paljude nurkadega kuhu oleks öösel mõnus magama heita. Pidime aga lahkumiste halli minema ja pehmelt öeldes oli see pettumus... kivipõrand ja ülevalgustatud... ainuke koht kus oli pimedam ja kuhu me alguses plaanisime minna oli vaateruum lahkuvatele lennukitele, aga lennujaamas käivad ehitustööd öösel ning puurimine oli nii valju, et omi mõtteidki oli raske kuulda. Kolasime niikaua ringi kuni leidsime kohvikute pool ühe vaiksema koridori ning hiljem kolisime kõrvaloleva kohviku vaibale, kuid ega üle tunni und ei tulnud see öö. See jutt pole vaid virisemiseks kirjutatud, vaid hoiatuseks, et Singapuris tasub ikka öömaja leida, kui kohe edasi ei lenda - kui pardale registreerimine tehtud ja "teiselepoole" minna saad siis seal on küll diivanid ja kõik muud mugavused.
Puhtusest peetakse seal ka väga lugu. Igas vetsus on oma koristajanaine, kes on pidevalt kohal ja pühib kohe kõik ära mis ülearu on. Nt ma pesin nägu ja siis alustasin hammastega, kui ta vahepeal minu eest lapiga kraanikausi üle käis ja üleliigse vee minema pühkis... no minu jaoks oli see natuke veider, aga ju siis neile loomulik...

Sammu marss - kuldnoka musträsta vahepealne lind Singapuris/ A bird in Singapore'

Öö ööks,lennujaam lennujaamaks, liigume edasi hommikusse. Võtsime metroo linna. Väljas oli täielik kuum leilisaun, nii me siis liikusime, et natuke tänaval ja siis järgmisesse kaubamajja - neid oli ikka nii, et üks ajab teist taga. See on huvitav, et enamus söögikohti avatakse alles pool kaksteist päeval... nii me siis lõpuks läksime jaapani restosse, kus sõime nuudleid kanaga... aasia köögis ikka osatakse kokata keelt alla viivalt - sojakaste ja meega küpsetatud. Huvitav ja naljakas oli selle juures see, et söömiseks olid pulgad ja no ega me neid õieti kasutada ei oska... kuid toit sai oma tehnikat rakendades ikkagi kõik suhu! Kolasime veel mööda linna ja istusime jõe ääres ning külastasime pisikest kunstinäitust, ning siis oligi aeg lennujaama tagasi sõita.
Liisi Singapuris/ Liisi in Singapore

Linn on muidu ilus ja puhas, kesklinnas on poed ja muud ärid ning ümberringi elamurajoonid. Tundub, et on hästi planeeritud. Ööbimiskoha ja veidi jahedama ilmaga oleks seal väga ilus ringi jalutada. Ja muidugi, neile kellele meeldib shopata, on see ju lausa kohustuslik koht ;).
Nädal pärast meie sealviibimist toimub F1 etapp, nii, et ehitustööd olid täies hoos/ City preparing for the F1 event

Lend Darwinisse oli meie lootus unele, aga mida ei tulnud oli uni. Küll aga oli päris tore ühe Ozi perekonna ja Kanada seljakotiränduriga jutustada ja läpakast kolmandat Jääaega vaadata.

Darwinisse jõudsime pool kolm öösel ja kuna ikka veel und ei tulnud siis avastasin oma rõõmuks et mu vana Austraalia nr ikka veel kehtib! Mingi kella seitsme ajal sõitsime bussiga hosteli juurde, sinna sisse registreerida saime alles kella kümnest. Vahepealse aja veetisme rannaäärsel teel, mis oli nii ilus. Igasugu põnevad linnud sebisid ümberringi - siin on ju kevad ja tantsud on täies hoos.
"Kollalott" :)/A bird in Darwin

Lõpuks hostelis magama saades olime üle 40 tunni magamata olnud... isiklik rekord vist - nii me siis magasimegi suurema osa päevast ja ööst rõõmsalt maha.

Mulle nii meeldis nende pinkide lilledega kujundus/Me in Darwin

Eestlastest. Neid on siin ikka tohutult palju! Lennujaamas kohtasime kahte vana meest, kes niisama reisisid ja hostelis oli esimene asi mida märkasime, eesti lipuga auto. Selle kahe päeva jooksul mis Darwinis veetsime kohtusime üle 10ne eestlasega, kellest enamus oli meie hostelis ka veel. Ei julge mõeldagi kui palju neid siin juba kokku on... mis teha kui kodus tööd ei ole. Eelmine kord oli eestlase kohtamine ikka tore ja ootamatu sündmus mis kohe südame soojaks tegi, aga nüüd on see võlu justkui kadunud...
Teise D. päeva veetsime mööda linna kolades ning kaunist päikeseloojangut vaadates.

Päikeseloojangut ootamas/Waitimg for the sunset

Ilm on siin küll 11-16 - ni hullult palav, aga palju mõnusam kui Singapuris, pole midagi veel nii niiske kui juttudest kuulda oli. Igatahes mulle linn meeldis ning eriti tore on see, et kuna ma nüüd tean juba kuidas kõik asjad töötavad siinkandis, oli kohe nii kodune tunne. Rääkida oleks veel palju, aga see postitus on juba niigi pikk :) Varsti jälle!

Päikeseloojang/Sunset shell

Last time we were in the Singapore airport and this entry continues from there. The arrival hall was really big with a soft carpet and comfy corners to lay down on. But we had to go to the departures hall and honestly that was a dissapointment, to say it mildly... it had a stone floor and was too brightly lit... the only darker and quieter place was the viewing mall, but soon we discovered that airport construction works are done in the middle of the night and the drilling was louder than thoughts in my head. We wondered around and finally found a bit quieter corridore and layed down there and later we moved to the carpet of a cafe near by, but sleep stayed a strager that night. This is not written ust for whining, but also to warn that, it is better to book an accomodation in S. if U wanna get any sleep... airport - not good. Except when you can check in soon, ´cos the "other side" has couches and soft carpet...

Cleanliness is a highly rated property. In every restroom was a cleaning lady, who was almost constantly present and every little drop that didn´t belong was erased immediatly. I am not saying that it´s a bad property, on the contrary, but it was a bit overwhelming when after washing my face I started to brush my teeth and she came and dried of the sink in front of me. It was a bit weird for me, but probably normal to her.
Enough nights and airports for now. On the next morning we took the metro to the city. The weather was steaming hot - like in a well heated sauna. So we moved around constantly popping in into malls which are the main thing in the city centre. Most places where to eat opened up at 11.30 am, so plan for early breafast didn´t work. Finally we went into a little Japanese restraunt and had noodles with chicken. They know how to cook delicious food in this region! So good, baked with soy sauce and honey :P The interesting and funny part was that we had to use chopsticks for eating. As we don´t know the right tehnique we invented our own and all the food made it to it ´s destination! :) Afterwards we roamed around a bit more in the city, sat by the riverside and visited a small art display. And then was the time to head back to the airport. The city itself is beautiful and clean, in the centre are shops and businesses and living areas are surrounding it. With a place to sleep and with a bit cooler weather it is a nice place to stroll around. And ofcourse, people who are into shopping, there is your place to be! ;)
The flight to Darwin was our hope to get some sleep, but what was missing was ofcourse - sleep. But it was pretty fun time talking to an Oz family and Canadian backpacker and watch a bit of Ice Age 3 from the laptop. We arrived to Darwin at 2.30 am but sleep was still evading us, so I discovered that my old mobile nr is still in working order! Around 7 am we took the bus to a backpackers, but had to wait till 10 to get checked in. So we used that time for going to the nearby esplanade, which was really beautiful! It is spring here and the birds are singing and preparing for nesting.
When we finally got to our beds we had been sleepless over 40 hours... my personal record I think - so most of the day and next night were spent in a much welcomed dreamworld.
About Estonians. There is so much of them! At the airport we met two older men who were just travelling and the first sight in bp was van with an Estonian flag attached to it! The two days we spent in Darwin we met over 10 Estonians and most of them were in the same hostel, so in the area is who-knows-how-many of them... so that what happens if there is no work back home. Last time I was here, meeting an Estonian was an unexpected and happy event, but now it´s become so common, that it has taken the magic out of it...
The second day we spent roaming around the city and went to see a beautiful sunset at the beach. The weather from 11 - 16 is really hot, but it is still better than in S. ´cos the humidity is not so bad yet as heard from the stories before. So I liked the city very well and as I already knew thistime how things work around here, I felt right at home. There´s a lot more to say, but this post is long enough already! C ya!

Sissekannet kirjutamas/Writing this entry

Teel + Singapuris / On the way + In Singapore

2009-09-16T15:01:00.000+03:00

Oleme Singapuris! Peale 14 lennutundi pluss sellest poolevõrra ootetunde, oleme nüüd peaaegu Austraalias kohal.
Lennud läksid kõik hästi, eriti viimane Qantase ots oli tore, süüa sai kõvasti ja stjuuard oli naljamees. Midagi väga põnevat pole juhtunud ja eks see on lennureisidel muidugi hea omadus ;), kuigi paar kentsakat olukorda oli küll. Berliinist Frankfurti lennates jäi lennuk veidi hiljaks ning Qantase lennu peale pidime kiirustama - no meie nii väga ei muretsenud, aga selle mehe kes meile check-ini tegi ajasime küll pabinasse, eriti sellega, et Singapurist edasiviiva lennu kinnitust ma välja polnud printinud ja ei saanud talle näidata (keegi teine pole varem mu väljaprinte küll näha tahtnud).... mis sest et viisat pole vaja... no igatahes pärast väikest telefonikõnet ja nimede ning Eesti väga omapärast hääldust kästi lennukile minna ja hõigati veel - no shopping! (paluks mitte poodelda) järele :).
Öö tuleb seekord Singapuri lennujaamas veeta, homme läheme veidi linna avastama ja õhtul lendame Darwinisse. Millal ma Oz pinnal netti saan, ei ole teada, nii et järgmist postitust peab vb kauem ootama! Ahjah, meievormis sellepärast, et seekord ei reisi ma üksi vaid koos Liisiga!

We have arrived in Singapore! After 14 hours of flying and almost 7 hours of waiting, we are almost in our destination.
Flights went very well, especially the last Qantas one, where the food was good and the flight attendant was a funny man. Nothing very exiting happend and that´s a good thing on flights ;), but there were some weird appearances. Our flight from Berlin to Frankfurt was a little late and we had to hurry. That didn´t worry us much, but the poor man at the check-in counter was a little upset. Especially when I couldn´t show him my itinary printout to Darwin flight, ´cos no one else wants to see them, so I didn´t think it necessary to do that. And we don´t need a visa either, so that was weird... but after a phone call where he pronounced our name and country in a rather unique way, we were allowed to go. With a reminder "no shopping!" ringing behind us.
This night we are spending in S. airport and will go to check out the city tomorrow and then in the evening we fly to Darwin. As I haven´t got a clue when or where I can use the internet again, the next post may take a while. And the reason I am using "we" is that this time I am not travelling alone, but with my friend Liisi!

Jälle teel / On the road again

2009-08-25T13:47:00.008+03:00

Sügis hakkab tulema ja varbad juba vaikselt külmetavad... mis tähendab, et täpselt kolme nädala pärast asun ma jälle teele soojemale maale Austraaliasse.
Koju sai tuldud ülikooli lõpetama ja juhilube tegema, mis ka mõnevõrra üllatuslikult üle ootuste hästi õnnestusid :P. Lisaboonusena sattusin ka kooliõpetajaks ja kingamüüjaks, kogemused mis samuti mööda külge maha ei jookse :). Ning enda rõõmuks avastasin, et mu kunstnikukülg kannatab arendamist küll :)).

Ja nüüd siis tagasi - kui kauaks, kujuneb kohapeal.

Muuseas kes loeb Airi Ilisson -Cruz raamatut "Minu Austraalia", siis siinkirjutaja koos mõne oma sõbraga on ka seal vaikselt äramainitud ;).

Baltic Chain in the Air - 2009 ülelend maakodust / overflight from our countryhome

Autumn is near at hand and my toes are already too cold for my liking, which means, that exactly in three weeks time, I will be going to Down Under again.
I came home to graduate from university and to get a drivers license, which both ended up succeeding surprisingly well :P. As a bonus I ended up as a teacher in a small local school and also as a shop assistant in a shoe store, both being useful experiences imho :). And for my own joy I discovered that it is worth to develop the artist in me.

And now I am going back. For how long - remains to be discovered.

Diplom käes!!!

2009-06-18T19:33:00.001+03:00

:))

BA - B vs A

2009-06-05T11:02:00.002+03:00

Eile jõudsin siis lõpuks selleni, et sain oma bakalaureusetöö kaitstud! Ma ausalt ei lootnud, et ma hindeks üle C saan... ja siis sain B+ (mitte et see pluss midagi tähendaks, peale selle, et nad olid vaielnud B ja A vahel - mis minul küll suu lahti kukutas :D) Oh seda rõõmu! :))

Operatsioon kuldnokk

2009-05-20T19:55:00.004+03:00

Olete kindlasti kuulnud nn hiina kalavõrkudest, mis oma odava hinna tõttu on kalurite hulgas populaarsed ning mis mahajäetuna mereelule kõvasti kahju tekitavad. Ja ka maismaal. Täna siis sai õnneks õnneliku lõpu osaks (loodetavasti) üks kuldnokapere. Nimelt märkasime, et püüdku kuidas tahab, ei suuda üks vanematest kuidagi pesakastist kaugemale lennata. Kuna pesa on ligipääsetavas kohas, saime linnukese kinni püüda ja tamiili mis teda kinni hoidis kaela ümbert ära lõigata. Asjaosaline lendas selle peale kohe aeda kehakinnitust otsima, sest oli juba arvatavalt mitu tundi vangis olnud. Tamiilijupile järgnes sikutamisel terve tutsakas kalavõrku. Ma ainult loodan, et pojad samasuguse saagi ohvriks pole puuri sisemuses langenud.

Mis mind vihale ajab on inimesed kes oma ülejääke loobivad sinna kus parasjagu loodust nautimas on käidud. Nende võrgujuppide autoriks on küll naabrimees, kes prahti "teetäiteks" maha paneb, aga meil on ka ilus rand ning alatasa kui turistid minema sõidavad jääb randa paar prügikotti. Juhul kui on viitsitud prügi kotti panna muidugi... sellel teemal võiksin ma muidugi veel tunde padrata, aga tegutsemine on parem. Aga kaua sa ikka teiste järelt koristada jõuad. Ma arvan et hakkan parem suvitajate autonumbreid üles märkima ja pärast randa kontrollima...
Inimesed palun mõelge enne kui midagi maha viskate, sest kellelegi võib see saatuslikuks saada!!!

Surmalõks

Before and after ;)

2009-03-23T22:53:00.002+02:00

Ära tegin!

2009-03-21T15:46:00.002+02:00

Juba mitu kuud on kuskil vaikselt mõte tiksunud ja eile otsustasin, et enam ei oota kaitsmiseni, nii et vabandust Külli kui sa tahtsid pealt vaadata :D. Aga ma luban blondiks siis värvida kui ma A - d ei saa ;). 60 cm juuksepahmakast jäi järgi 10! Väga kerge tunne on...
Aga pilte hetkel ei saa sest juhe millega kaamerast arvutisse tõmmata on maal mwaahahaaa :P.

Veidi linke

2009-02-17T20:52:00.002+02:00

Mõned nädalad tagasi läks mu onupoeg oma Austraalia ringile! Vaata blogirada: Maakera kuklapoolel. Põnevaid kirjutamistootavaid seiklusi!
Ja mina sain lõpuks oma kunstikodulehe ka enam vähem stardijoonele :P. Kuna ei viitsinud html koodiga jamama hakata, läksin lihtsa blogivariandipeale, mille võib leida siit : World of creativeness
Oh ja seda ka et koolis olen juba kaks nädalat kehalise ja kunstiõpetuse õpetaja olnud!

Kuumus Austraalias

2009-02-07T16:45:00.005+02:00

Üks mu tuttav saatis mulle Austraaliast mõned pildid mida ma lihtsalt pidin jagama ...
Lihtsalt nii palav oli, et jalutas külla ja kostitas ennast vanniskäiguga :).

Shoe (-) model?

2009-01-26T21:38:00.003+02:00

Vaat mis juhtub ka k6ige madalamap6hjaliste kingade kandjatega kingapoes t88l olles... Yks paar neist on nyyd minu jala s6brad :).

2009-01-25T23:53:00.002+02:00

Sõitsin täna bussiga ja silma jäi silt: Dr. Hell hambaravi. Olles vahest oma mõtetes ingliskeelne tekitas see kohe veidra võrdluse, kui erinevad on samade sõnade tähendused. Eks see ole igaühe enda otsustada, millise keele vaatevinklist ta hambaarstil käiku näeb...

2009-01-14T17:14:00.002+02:00

Hmmm, paistab et ma olen oma blogi veidi unarusse jätnud....
Vahepeal tähtsamad sündmused on olnud kooli kus ma töötasin jõulupidu, mis osutus väga lõbusaks ja armsa üllatuse sisaldajaks; minu arvuti lõplik surm; juhilubade kättesaamine ja mis mind täna hämmastama pani oli minu tunniga valmisvisatud pildi populaarsus deviantartis, kus mitu inimest selle lemmikuks panid. Hämmastama sellepärast, et kasutasin esimest korda sütt (charcoal), kulutasin pildile vaid tund aega ja... :). Aga ega ma ei virise :)).

Hallelujah!

2008-12-12T14:31:00.002+02:00

Jumal on ikka nii hea :)).
Kuna ma ei tea veel täpselt kuhu ma uuel aastal liigun, siis kindlat töökohta ma veel ei otsi. Aga finantsiliselt jalgelpüsimiseks sain jälle ühe asendustöö! See peaks andma aega oma asjad siin lõpetada ja leida kuhu edasi... mis veel lahedam, töö on Tartus, nii et saab jälle mõnda aega seal veeta! :D

Naerune pühapäev

2008-12-08T18:22:00.002+02:00

Tore Tartu nädalavahetus oli. See on ikka linn kuhu võiks veel elama minna :). Käisime Kolgatal ja nii palju tuttavaid nägusid üle pika aja on ikka lahe näha.
Enne tegi sõbranna hommikul pannkooke ja siin on üks neist, kusjuures täiesti mitte meelega tehtud... nii et naerata!

Tuisune haldjamets

2008-11-24T14:08:00.005+02:00

Lumetormi tulemusel kerkis aeda väike lumememm ja murdus koduõue mänd. Muul on ka voogude alla kadunud, aga muidu on täitsa tore.
Muideks, kes teab sellist lk nagu elfwood.com siis ma olen ka seal nüüd ilusti esindatud :)) : Science fiction and fantasy art - gallery 767. Ma olen selle lk fänn tükk aega olnud, nii et täitsa tore tunne on ise ka kaasa lüüa!

Suvesündmuste sõnastik

2008-11-19T15:36:00.001+02:00

Mitte mingis erilises järjekorras, isegi mitte juhtumisjärgses (eriti). Mõnedele on juba eraldi peatükk antud, mõned veel tulevad.
Praegusel ajal kasulik päikese väljameelitamiseks.

Valgeranna seikluspark.
See oli judisemapanevalt lahe. Sõna otseses mõttes. Radade raskuse ja kõrguse sujuva kasvuga koos jõudsime lõiguni mis ülekäigu võimaluse ootamisel jalad värisema pani. Küll mitte nii hullusti et palgist mööda oleks astunud. Lemmikosa: "vaba"lend köiega maapinnale. Aitäh toredale instruktorile.
Vanaisaga kalal.
Mootorpaati enam pole. On aga lootsik ja aerupaar. Minu osaks oli sõudjaelemendiks olemine. Võrke sisselaskmas olen ma ennegi käinud, nüüd aga sai ka varahommikusel saagijahil ära käidud. Mis oli täitsa korralik. Saavutus: paadi kursil hoidmine ja vastu lainet sadamasse juhtimine.
Roheline sähvatus.
"Kariibimere piraatidest" jäi meelde loodusnähtus, mis sel suvel õnnestus endal ära näha. Täiesti ootamatult. Loojuva päikese vaatemäng juulikuu südames.
Kihnu avastamine.
Vanad ja uued sõbrad veetsid päevakese Kihnul tuuritades ja hiiglaslikke metsmaasikaid nautides!
Harjutusi sabale.Pintslisabale.
Ma pole kunstnik, aga mulle meeldib joonistada. Siiamaani enamasti harilikuga. Nüüd proovisin akrüülvärve. Vaata slaidiesitlust.
Lugemismaraton.
Küll mul on hea meel, et kui Harry Potter alles Eestisse jõudis, et ma selle vastu huvi ei tundnud. Sest nüüd sai kõik ühe jutiga läbi loetud. Juba paar päeva raamatute vahel oli raske ootus... ma olin ikka nii seal maailmas sees, et paar nädalat käisin söömas ka ainult hädapärast ja ruttu XD. Väärt kraam, aga lõpuosas oli hetki, kui mõtlesin, et lastele on see ikka kange kraam. Mul on oma lapsepõlvest mõned karmimad muinasjutud meeles... ja see elav kirjeldus mis HP mõnes kohas tabas võttis ka praegu südame pööritama. Muidugi on see kiitus kirjaniku meisterlikkusele.

Tulemused!

2008-11-11T16:20:00.002+02:00

3 kuud ootamist ja treeningut ja täna... - meie koer hakkas lõpuks haukuma!!! :D

Kool

2008-10-27T17:31:00.000+02:00

Soh. Ongi 2 nädalat koolmeistri leiba maitstud.
Esimesel päeval juhtus kohe paar naljakat apsakat. Tahaksin paluda, et inimesed pange oma lastele ilusaid Eesti nimesid või ilusaid ingliskeelseid nimesid kui vaja. Aga mitte nimesid, millest aru ei saa mis soost kandja on... eriti raske on siis kui väikestel poistel on pikad juuksed ja tüdruku nimi :).
Muidu on koolis täitsa tore. Lapsed võivad olla lärmakad ja väsitvad, aga tegelikult sa näed, et nad on toredad ja andekad. Ja suurest kambast lahus ka enam mitte nii lärmakad, vaid räägivad täitsa asjalikku juttu.
Ebaühtlane tase ja suured klassid on üks asi millega peaks tegelema. Abiõpetaja süsteem mis mõnel pool on, on loodetavasti hea lahendus.Kui see vaid igalepoole jõuaks. Soovisin nii mõnigi kord, et mind oleks klassis mitu, kes aeglasematele jõuaks paremini asju ära seletada ja kiirematele uusi ülesandeid jagada... Nii et ma arvan, et kui ma õpetamisega tegeleks elukutsena, siis kusagil, kus saab suurendada individuaalõpet ja igaühele omase tempoga...

Väike kõrvalepõige. Ma tunnen ennast lühikesena. Vaatamata sellele, et olen alati end vähemalt keskmiselt pikaks pidanud ja eriti pärast 2cm Austraalia juurdekasvu... aga võta näpust! Pealetulevad põlvkonnad kasvavad juba üle... isegi 7. klassis on juba pikemaid!

Ühesõnaga, kott on komme täis, lapsed kutsuvad päriselt õpetajaks (sest minuga on lihtne... hmm liiga leebe olemine ju mingi kompliment tegelt ei ole, aga eks seda karmust anna ju ka õppida...) ja ma pidavat stiilne ka olema (no seda ma võtan küll komplimendina :)).

Tõsisemalt ka. Miks mul on veel hea meel et ma ikka läksin... sest see rebis mind välja masendusest ja pingehunnikust kuhu maabunud olin... olen avastanud, et kuigi on olnud ka raske on ühed õnnelikumad ajad kui ma töötan nii, et ma saan selle juures kedagi aidata. Anna ja sa saad vastu...

Vahvad varvassokid / Totally terrific toesocks

2008-10-18T18:15:00.005+03:00

Nad on nunnud. Nad on praktilised. Ja nad toovad komplimente. Eriti soojal maal koos plätudega kandes. :)They are cute. They are practical. And they bring compliments. Especially when wearing them with flats in a warm country :).

Eesti tegi peaaegu Türgit / Estonia almost managed "to do Turkey"

2008-10-16T00:17:00.004+03:00

Sõnapaar "Türgit tegema" peaks jalgpallihuvilistele Euro2008 - st küll selge olema. Viimasel minutil võita võiks selle tavapärasem väljendus olla :). Peaaegu pole muidugi võit, aga mäng oli hea! Mul on nii hea meel, et eestlased vastu pidasid ja ei lasknud omale viimasel minutil ära lüüa! Ilus. Jalgpall on viimase nädala teema olnud. Kauaaegse lemmikmeeskonna saabumine Maarjamaale, viis ka minu nädalavahetusel esimest korda pealinna staadionile kohapeale. Hispaania võit ei morjendanud, mitte ainuüksi lemmik olemise pärast, vaid ka meie meeste hea mängu tõttu. Staadionil elasin ikka omadele kaasa, rahvuslus sai võitu :). Lootsin väga, et kasvõi üks kord õnnestub ka meie pallil maailma parimast puurilukust mööda pääseda, aga seegi läks peaaegu. Aga asjad lähevad siiski paremuse poole. Järgmine kord juba võidame ;).

The words "to do Turkey" should be known for a football fan from the Euro2008 as a term for almost winning at the last minute :). Almost is not winning of course, but the game was good! I was really happy that our team managed to hang on and not to let Turkey score at the last moment! Beautiful. Football has been the theme for the last week. The arrival of the long time favorite team - Spain, to Estonia, took me for the first time to the stadium in our capital. I wasn´t sad when Spain won, and not only because of them being my faves, but also ´cos our team played very well. I was cheering to our guys and spaniards both. But I felt Estonian, especially when we sang our hymn :). I was really hoping that at least one ball will manage to slip by from the best goalkeeper of the world, but not this time :). But the things are getting better! And next time we will win! ;)

Mis juhtus?? / What happened??

2008-09-30T16:07:00.004+03:00

Mina ei jaga igatahes matsu välja. Otsustasin õpetajakohale ära öelda, aga kui telefonikõne tuli arvati teiselpool rõõmsalt, et ma ikka tulen ja plaanid sadasid laksti kaela, nii et ma siis ikka lähen... Veider kuidas asjad vahest hoopis teisipidi välja kukuvad... Ju see siis pidi nii minema. Aga iroonia on see, et lähen inglise keelt õpetama ja ise olen praegu bakatöö ingliskeelsete artiklitega hädas. Aga võibiolla tuleb see väljakutse hoopis kasuks...

I still don´t get it. I had decided to say no to teaching, but when the second call came, the headmistress on the other side was so happy and everything was already planned, so I just couldn´t refuse... It is funny how sometimes things happen the other way around... I guess it had to happen. But the irony is that I am going to go and teach English and I am currently "wrestling" with English in my research paper articles . But maybe this challenge will be beneficial to that too...

Huvitav / Interesting

2008-09-29T16:32:00.004+03:00

Heliseb telefon. Jõuan tervituse ja tutvustuse ära öelda kui teiseltpoolt toru kostub pakkumine mis paneb mind tõsiselt valeühendust või naljakõne kahtlustama. Helistab X kooli õppealajuhataja kes mind inglise keele asendusõpetajaks kutsub... Juba järgmisest nädalast... Ja jutt täitsa tõsine.
Nüüd ma siin siis nüüd olen ja mõtlen homseni... osa minust oleks täitsa valmis väljakutse vastu võtma, kuigi ma olen alati öelnud, et mitte mingil juhul ma õpetajaks ei lähe... Kuid kodupaiga maakool pidi marakrattide taseme poolelt veel täitsa ok olema.
Takistus pole siiski hetkel vaid ainult tahe, autokool ja bakatöö võtavad iga päev oma osa...
Saab mis saab, põnev on ikkagi.

The phone rings. I can just introduce myself when I hear an offer what makes me consider a prank call or false connection. It is a headteacher of a little school who asks me to be a substitute teacher for English... already starting next week... and she is being perfectly serious. Now here I am thinking it through till tomorrow... part of me is ready to accept, although I have always said that I wont ever be a teacher...
Don´t know yet how I will manage with all my driving lessons and research, but still - it is an exiting opportunity.

Pilved on põnevad / Clouds and imagination

2008-09-28T20:16:00.003+03:00

Bussiga linna sõites, vaatasin kuidas loojuv päike suurt pilve värviliseks võõpab. Pilvel oli kiiresti jooksva koerjänese kuju (selline esi ja tagajalad keskel koos ning kõrvad tuules lehvimas)... kümme minutit hiljem metsavarjust välja tulles oli samal pilvel rahulikult jalutava koera kuju kel kont hambus.

I was getting a bus ride to the city and watching how the setting sun colors a big cloud. The cloud had a shape of a fast running dograbbit ( running dog with long rabbit ears)... ten minutes after when the same cloud emerged again from behind the forest, it looked like a walking dog with a bone between its teeth.

Vandersellile

2008-09-23T16:10:00.003+03:00

Autosõidu "rõemud"

2008-09-19T20:26:00.002+03:00

Lähen siis mina täna oma neljandasse sõidutundi ja oh seda "rõõmu" kui õpetaja ütleb, et järgmine kord juba linna. No mis siis ikka, tuleb siis veel seekord pingutada, et siduriga sõbraks saada. Jõuame platsile ja muidugi on varahommikuselt väravad taba ja luku taga. Ja võtit ei ole. Lähme siis kohe linna! Nali. Hahaa. Ei, lähmegi.
Nii ma siis tundmatus kohas vette hüppasingi, omaarust selleks kohe üldse mitte veel valmis olles. Aga no minuteada jäid kõik terveks, nii et peamine ülesanne sai täidetud :D. Siduriga läksin ma hoopis rohkem tülli, õnneks küll mitte suurtel ristmikel, vaid pisikestel. Nii et kui juhtusite nägema ülimalt ehmatanud - paanikas näoga õppesõitjat olin see arvatavasti mina. Võibolla suutsin oma naljaka näoga kellegil tuju ka paremaks teha, mitte ainult oma eeskooserdamisega pahuramaks. Endal tuli küll naer peale. Pärast kui juba kodus peeglisse vaatasin. :D

Põllumehe pajatusi (loe porgandeid)

2008-09-16T19:29:00.010+03:00

Täpselt nii nad kasvasid

Tantsuhoos

Hüvasti sõber!

2008-08-30T13:51:00.001+03:00

08.1996 - 26.08.2008

08.08.08.

2008-08-08T20:08:00.003+03:00

Ilus ja ümmargune kuupäev, kas pole... nagu ka meie uus allüüriline maakodu trepi all.

Oma uude koju kolis sisse ka pikakarvaline poolkollist kutsu!

Nice and round date, isn´t it... like our new friend subleting the stairs in our countryhome.

Pluss we have a new member in the house - a young dog!

2008-07-18T16:54:00.002+03:00

Vahel on hea kui näed igapäevaseid inimesi, kohti, olukordi jne. värske silmapaari läbi. Mõistad uuesti kui kallid nad sulle olla võivad...

Sometimes it is good to see people, places, situations etc. around you through a fresh pair of eyes. It makes you freshly understand how dear they are to you...

"Tilluke" ämblik / Itsy - bitsy spider

2008-07-05T20:08:00.003+03:00

Küll on hea et ma enam ämblikuid ei karda. Nimelt täna hommikul voodit tehes avastasin ma pealisteki vahelt pildil oleva tegelase... Arvestades, et keskmise eluea jooksul sööb inimene magades assortii 70 st putukast ja 10 ämblikku on mul hea meel et tänahommikune juhtum statistikaks ei saanud...
Well, I am glad that I´m not afraid of spiders anymore. This morning when I was making up my bed I discovered the lovely creature on the picture... Considering, that in the course of an average lifetime, a person will, while sleeping, eat 70 assorted insects and 10 spiders, I am happy that todays event didn´t make it to the list of statistics...

Ja Euroopa meister 2008 on.../ And the winner of euro2008 is...

2008-06-30T00:49:00.005+03:00

España!!!!!!!!!!!

Lemmikmeeskond + võit! Mis saaks jalgpallis peale ilusat- põnevat mängu veel parem olla!!!:D Aitäh kõikidele meeskondadele, selle võrratu turniiri eest ja eelkõige võitjatele! Ja K - le kes mul aitas häält kähedaks karjuda!!!

Avastus: Hahahaa, täitsa armas, et autasustamise taustaks mängis ühe mu lemmikfilmi - Kariibimere piraatide tunnusmuusika :P.

Olee olee olee oleee...we are the champins, we are the champions!

Pic from euro2008 homepage

Favorite team + winning the game! What could be better than that after a beautiful and engaging game!!!:D
Thanks to all the teams that made this tournament a spectacle to watch and most of all to the winners! And to my friend K who helped me to lose my voice to the cries of joy!!!
A remark: Awww, the celebration was held in the tunes of one of my fave movies - The Pirates of the Caribbean :P.

Järgmise korrani! / Till next time!

2008-06-21T23:56:00.008+03:00

Cairnsi lennujaam. On raske kirjedada oma mõtteid ja tundmusi. Osa minust nutab ja teine naerab. Korraga annab seda teha seesmiselt. Eesti - rõõm on koju minna, Austraalia - kurb on lahkuda.
Eelnev päev oli imeilus. Sai lõpuks suurt korallrahu külastatud. Minekul ja tulekul sai enamuse ajast kiirpaadi tekil peesitatud, sest uskuge või mitte, sügisel on päris jahe - kui 29´nii kutsuda saab ;). Käisime kahel välimisel rahul. Vesi oli mõnusalt 27´ringis ja pärast 5. tunnist soolases vees möllamist olime kõik kenasti krimpsus, lihased valusad, ent õnnelikud. Ma tean, et kõik räägivad samamoodi, aga see tõesti on midagi hoopis teistsugust. Ühel hetkel hulbid vees, teisel pistad pea vette ning unustad kõik muu. Mõnes kohas oled rahule lausa poole meetri lähedusel, äärealale minnes satud aga kuristiku servale kus põhja ei näegi... Teises kohas on põhi
jälle 5m kaugusel ja nii valge liivaga... vaatad kuidas pisike valge hai ennast sinna peaaegu ära
peidab.Korallid olid oodatumast kahvatumad..., kuid oh seda kalade värvierksust! Kõige meeldejäävamad hetked olid kui sattusin suure kalaparve keskele ja nendega veidi kaasa triivisin ning siis kui suure kilpkonna järel umbes mitu minutit ujusime. Ja laast, aga mitte liist
(kui kasutada sõbra toredat väljendit) oli korralik lõuna paadi tekil :P.
Veel pilte/More pictures:
http://www.facebook.com/album.php?aid=29023&l=c56ce&id=713282361

Cairns airport. It is hard to describe my thoughts and feelings. Part of me is in tears and the other is smiling. But it´s all inside. Estonia - it´s a joy to go home, Australia - it breaks my heart to leave.
The day before was marvellous. We visited the Great Barrier Reef. We went to two outer reefs. Water was nice and warm - about 27´ - and after 5 hours fun in salty water we were wrinkled like dried plums, our muscles were aching, but happy. I know, that everybody is saying the same thing, but it really is another world. This is the best way to describe it. On one moment you are floating in the water, wide ocean around you and on the next you put your head under and forget everything else.

On some places the reef is just half a meter away, on the edge you are suddenly over an abyss and you can´t even see the bottom... And then there is 5 meters to the white sand... and you see a little white shark almost blending in with it. Corals were not so colourful as I expected..., but the bright colours of the fish! Most memorable moments were when I was suddenly in the middle of a fish school and swimming with a turtle for several minutes.
And last, but not least was a delicious meal on board of the ship :P.

Aotearoa VI

2008-06-14T23:36:00.003+03:00

Viimase Queenstowni vaba päeva otsustasin veeta hommikul väsimust väljamagades ja pärastlõunal linnas muljetades. Läks aga teisiti. Mingil veidral põhjusel loobusin sellest kõigest, et hommikul kell 7 üles tõusta ja 8 tunnisele matkale minna. Selline plaan oli mu kahel tuurikaaslasel, kes samuti Qt - s tuuri lõpetasid ning kuidagi haarasid nad ka minu sinna. Mõeldud, tehtud - kuigi esimest osa ma väga ei teinud, sest sihtkoha faktidesse ma väga ei süüvinud. Rada tõusis 1743 meetri kõrgusele, Ben Lomondile, pidevalt tõustes ja mõeldud väga hea füüsilise vormiga inimestele, mille alla ma pärast 10 päevast bussis istumist ja igapäevaste kokakunsti hõrgutiste nautimist väga ei kuulunud. Päeva alustuseks kohvikus hommikukohvi (khm tähendab kakao mulle :)) joodud, ütlesin, et ma tulen, aga jätan omale vabaduse igal hetkel tagasi pöörduda. Alustasime sellega, et seal kus tavaliselt inimesed köisraudteega vaateplatvormile sõidavad, valisime meie metsaraja. Mis oli järsk. Minu jaoks ... huhh ütleme nii et see oli raske ja iga pöörde peal uut tõusu nähes olin juba suht valmis tagasi pöörduma. Aga punnisin ikka edasi. Tahtsin ju nii hirmsasti näha mis järgmise tipu taga peitub. Andsin juba siis teistele teada, et nemad kui sellises matkastiilis kogenud, võivad igal ajal minust ette minna ja kui ma järgi ei tule siis ma lihtsalt pöörasin tagasi. Aga kuidagi läks nii, et kuigi jäin maha nii mõnigi kord, ootasid nad mu ikka ära, kuigi olin vahepeal nii väsinud et jalg ei tahtnud enam jala ette tõusta sundisin end ikka ja jälle jupikest edasi liikuma. Algul oli lihtsalt uudishimu, pärast aga mõtlesin, et kui juba siaamaale suutsin tulla siis suudan veel natuke... Nii ta siis läks :)). Kuni jõudsime selle kõrgeima tipu jalamile. Ma täpselt ei tea kui mitu meetrit tõusu seal veel jäi, kuskil 300 - 500 vahel vist. Pidasime väikse pikniku ja siis ma saatsin teised tippu vallutama ja jäin sinna puhkama. Aga ega minugi vaade alla jäänud! Nii võrratu ja minule midagi täiesti uut! Mäeahelikud kaugusse kadumas... ja selline vaikus ja rahu...Ootasin teisi poolteist tundi, aga see lendas mööda nagu too lind kes mulle vaid paari meetri kaugusele lendas, enne kui kõrvale pöörata märkas. Kogu see rügamine oli seda väärt ja veel enamgi. Sealolles mõtlesin, et sellise vaate eest roniks kasvõi iga nädalavahetuskKui Qt- s elaksin :).

I had made up my mind to spend my last day in Queenstown relaxing. Sleeping long in the morning to banish my tiredness and the afternoon discovering the city. Well, it didn´t work out thatway. For some reason I gave it up to wake up 7 o´clock in the morning and take an 8 hour hike. This was the plan that my two travelmates had made and somehow they managed to talk me into it too. A little thought and it´s a deal. Although I did not think, `cos I didn´t dwell on the facts. The path we were to take, got high up to 1743 meters, to Ben Lomond, and in a constant ascend. Meant for people with high physical endurance and I didn´t count myself one after 10 days in a bus and enjoying delicious and rich meals. We started our day in a cafè with morning coffee (khm hot chocolate for me ;)) and afetr that I decided to go , but left myself an option to turn back whenever needed. There, where people normally choose the gondola ride up, we took the path through the forest. And it was steep. For me... lets just say that it was hard and on every turn when I saw the path still going up with the same incline I was almost ready to turn back. But I kept going. `Cos I wanted to see whats behind the next hill. I had told to others that they should´nt wait for me and if I wasn´t following anymore, I had turned back. But somehow it happend that though I was sometimes far behind, they waited for me and though my legs were so tired that I thought I can´t take another step I still found myself going on. At first it was curiosity and later I thought, ok when you made it thisfar you can make it a little more. Until we reached the saddle of BL. I don´t know how many meters were left to the summit, about 300 - 500 I quess. There we made a little picnic and then I sent others off to conquer the summit. But I can´t complain over my view there eather! So extraordinary and new was the sight to me! Mountainchains flowing to the distance... and the peace an quiet... I waited for others about an hour and a half, but it flew by like the bird who flew right towards me before noticed to turn away a couple of meters before me. All this hard work of getting there paid of and even more. Standing there, I thought that for a view like this I would climb every weekend if living there :).

Aotearoa V

2008-05-30T22:33:00.005+03:00

On tagumine aeg, et ma oma UM seikluste kirjutamisega lõpule jõuaksin!Aastavahetusel kui neljakesi mööda Austraalia idarannikut ülespoole reisisime andsime nö uusaastalubadused. Küll rohkem naljaga pooleks, aga teostatavad. UM - l viisin oma oma täide.

Oli tuuri eelviimane päev, Queenstownis järgmisel päeval lahkus tuurilt 8 inimest, mina neist üks. Tegime nö finaaliks plaane ja nõustusin kahe adrenaliiniseikluse kombinatsiooniga.Järgmise päeva hommikul oli närv sees, sest jõudis kohale mida ma õieti tegema hakkan. Õnneks sihtkoha poole sõites suutsin end maha rahustada ja esimese tegevuse kallale asudes oli sees pigem põnevusärevus.

Kui aktiivkeskusesse kohale jõudsin ja teisi nägin, mõtlesin, et täitsa segane, mida sa ometi mõtled et nende segastega ühined! Vajalikud ettevalmistused tehtud, sõitsime väikese köisraudteega kuristiku kohal rippuvale platvormile. Teisi jälgides süda puperdas sees, aga tagasiteed enam ei olnud. Minu kord... istusin tooli ja viimased ettevalmistused...instruktor lobises sokkidest (sokid olid mul Oz-s peamised komplimentide sissetoojad, varvassokkide ja plätude kombinatsioon ning triibud jäid alati silma :)) ja mina lehvitasin ümberringi plõksuvatele fotoaparaatidele (sest ma ei olnud tuurilt ainus segane seal, sõbrad võtsin ka kaasa!) ning lõppkokkuvõttes polnudki enam aega hirmu tunda. Siis tippisin servale, kuulasin 5,4,3,2,1 - benji!!! ning karjet kosta lastes sööstsin 134 meetri pikkuse lennutrajektooriga alla kuristiku poole. Tunne: nagu rakett. Kestus: elu pikimad 8 sekundit. Vaade: kirjeldamatu.

Kaks korda pehmelt üles alla kiikunud, vabastasin jalad ja vaadet nautides tõmmati mind keharakmeid pidi taas ülessse. Taas platvormil, ei suutnudki kohe uskuda, et just benjit hüppasin. Elu kiireim lennuminut. :) Kas teeksin uuesti? Teeks küll.

(Nevis benji oli mu uusaastalubadus).

Näeme minuti pärast!/Off the edge!

Järgmine päev suundusime lennuväljale. Varustus selga, paar õpetussõna kaasa ja lennuki peale! 12 000 jalga oli selle päeva siht. Seekord närvi sees ei olnud, sest tegemist tandem langevarjuhüppega. Instruiktoril seljataga üle 16000 hüppe! Igal meist oli oma kaameramees kes esimesena läheb ja veidike lennuki küljes kõlgub siit-me-läheme! pildi jaoks ning siis sinu ees hammastega pilte klõpsib peapealasuva kaamera abil. Too pisike eralennuväli asus rohelisel aasal, ümberringi mäeahelikud, nii et vaade oli pehmelt öeldes võrratu! Vabalangemine oli üks tuuline protsess :D , kui langevari väljas, oli rohkem mahti all lahtirulluvat mosaiiki kokku panna.Hirmud on selleks, et neist üle saada!

Lugege ise / Read it

It is about time to finish my NZ adventure telling!Traveling the east coast of Oz on New Years, we made NY promises. They were just for fun, but not mission impossible. I accomplished mine in NZ.It was the day before the last on board of Flying Kiwi. Next day in Queenstown was the last for me and for 8 other. Planning the grand finale ended up in me agreeing to do an adventure combo.On the next morning I was nervous, ´cos it hit me what I had agreed to do. But I managed to calm myself down on the way to destination. Of course the excitement of an adventure remained... When we reached the activity center and I saw others doing what i was about to do, I could only think that this is insane! Why on earth am I joining those insane people! But I wasn´t about to turn back anymore! After some preparation we took the gondola to the platform high above the river valley. My heart was fluttering... my turn now...I sat in the chair and made the last preparations. Instructor was chatting cheerfully about my socks (Socks btw, were my compliment factory - toe socks with flipflops and stripes are noticeable ;)) I was waving to the cameras (´cos i wasn´t the only "insane person" on the tour!) and then I hadn´t no more time for fear anymore. With little steps I headed for the edge, heard 5,4,3,2,1 - bungy!!! and there I was heading towards the ground with the flight distance of 134 meters! Feeling: like a rocket. Length: my longest 8 seconds. View: indescribable. Two soft swings later i released my legs and admiring the surroundings I was pulled up by my body harness. Back on the platform I could hardly believe what i just did. The fastest flying minute of my life :). Would I do it again? Yes, I would. (Nevis bungy was my NY promise.)Next day we were headed to a private airport. After putting on necessary gear and listening to some instructions we headed to the sky. Todays hight: 12000 feet. Nervousness was a stranger, as it was a tandem jump there was no reason for it to appear. Every jumper had a personal cameraman, who went first, hanged on the plane a little to take here-we-go! pic and then using his teeth made pics during the free fall with a camera attached on the top of his head. As the airport was situated on a green pasture and surrounded by mountain range, it´s no use describing the view... the free fall was one windy business :D, after the parachute opened I had more time to see the puzzle below me come together piece by piece.The fears are for overcoming them!

Aotearoa IV

2008-04-30T08:37:00.006+03:00

Tour with Flying Kiwi

Soovikisn, et oskaksin maalida. Maalida s6nadega, pintsliga... maalida kasv6i killukestki sellest mis Taevaisa silma ette laotanud on...
Selleks pole s6nu, kirleldamaks mida tunned kui vaatad yle peegelsileda j2rve, et n2ha ymbritsevate m2gede samadetailset peegeldust kui siis kui suurim peegel oleks maapinda katma pandud... k6ige krooniks k6rgumas lumise tipuga UM - a k6rgeim m2gi Aoraki ehk Mt. Cook. Istusin vist kyll oma tund aega lihtsalt kaldal ja ei tydinud vaatamisest. Olime oma esimeses "p66salaagris" (mis t2hendab, et pole vett, vaid ainult kuivk2imla) Pukaki j2rve kaldal. Laagrisse j6udmiseks l2bibme pika tee kalda22rt m88da ja tegime ka v2ikese peatuse yhel kynkatipul, et peegeldust imetleda. Giid ytles, et tema on yle aasta seda rada s6itnud, kuid n2eb esimest korda sellist vaatepilti. Ja see oli alles vaatepilt!

Lake Pukaki / Pukaki j2rv

J2rgneval p2eval matkasime Mt Cooki rahvuspargis Tasmaania liustiku jalamile. Minu yks reisi lemmikretki. Lumised m2etipud mis talvest ilmaj22nule t6id omamoodi r66mu sydamesse ja tahtmise lumes6da korraldada :). Rada mis viib k6rgelt yle k2restikulise j6e, on vahepeal nii kitsas k6rgel kaljuserval et k6rvu k6ndima ei mahu, laudteed mis yle valgete 6itega tipitud aasa kulgevad... Kui m2gesid silmitsedes pilku veidi teritada hakkas igaltpoolt silma valgeid lindikesi, mis allavoogavate kosekeste asukohti m2rkisid. Ning l6puks j2rv, mis oma j22kamakatega veelgi talver66me meelde t6i.

Matk Mt. Cooki rahvuspargis / Hiking in Mt. Cook NP

I wish I could paint. Paint with words, with brush on the canvas... to paint even only a little glimpse of what our Heavenly Father has layd out before our eyes... there are no words in my mind to describe what you feel when looking over a silky smooth lake and seeing the reflection of the landscape in there in the highest detail, like a mirror covering the ground. And the crown of the image being Mt. Cook - the highest peak in NZ. I think I sat on the shore of the lake for a long time and still didn't get tired of the view.
We were in our first "bush camp", that being a campsite with no tap water, on the shore of lake Pukaki. On our way there we drove a long way following the shoreline and on top of one hill we just stopped to admire the sight. Our guide sayd, that he has been on this route for over a year, and hasn't seen it so calm and reflective before. We were so lucky!
The following day we hiked to the Tasman glacier lake in Mt. Cook National park. It was one of my favourite places on that tour. The snowy peaks of the mountainrange that brought a joy to my heart and a wish to arrange a snow fight, a track leading high over a fast flowing river and on the side of the cliffedge, wooden boardwalks going over pastures dipped with white blossoms... If you looked closely to the surrounding mountains, you could see a white ribbon here and there, marking a little waterfall finding its way down. And finally the lake, which with it's floating icebergs reminded wintery funs even more.

to be continued...

Aotearoa III

2008-04-27T03:00:00.005+03:00

Flying Kiwi tuur.
Rangitata Gorge.
Hommikune 2ratus ilmutas end tuhandeh22lse lambakarja n2ol. Pool unes, pool ilmsi kuulsin end ymbritsetud olevat voogavast "m22 - m22" merest, kus iga h22l sama oman2oline kui inimkooris. K6rgele yhtlasele j2rgnes madal ja katkendlik... segatud karjakoera t88haugatustega ja karjapoisi karmi ja valju "tagasi" k2sklustega. Nina telgist v2lja pistes silmasin valge villamere ja m2gede kohale kerkiva p2ikese esimesi punetavaid kiiri. Lambah22led kaugusse kadumas, haaras k6rv midagi kaugelt tuttavat - laululindude tervitust hommikule, mida polnud ammu kuulnud (minu kuuldud Oz linnud on rohkem "lihtsalt h22litsejad" tyypi), vajusin kodumetsi meenutades tagasi unedemaale.

Rangitata Gorge asub l6unaalpide l2hedal ja on yks ytlemata m6nus koht. Laagriplatsi peahoone oli t6eline puidust m2gionn, kus eelneval 6htul peale rikkalikku grill6htut, toimus tuuri ainukene filmi6htu Surf's Up - i vaadates. Seal saab ka viienda klassi (mis on k6rgeim) white water raftingut (e.k. siis suure kummipaadiga m88da k2restikulist j6ge kihutamine?) harrastada.

Eelmisel p2eval veetsime paar tundi Christchurch'is - mis ei ole kindlasti piisav aeg selle koha avastamiseks - kus meiega yhines 8 uut inimest.

UM maam2rkidest l2bisime pikima silla ja pikima sirge tee l6igu.

Rangitata Gorge.
My wake-up call was the sound of a thousand sheep. Half sleeping, half awake I heard myself surrounded by the waves of sheep voices, each one as unique as in human choir. One with high and steady was followed by a low and interrupting...it all was mixed with the barking of the sheepdog and the shepherd's loud and harsh cryes: "get back!". Looking outside I noticed the rays of rising sun peaking over the mountains and the sea of white wool. The sounds of the herd faiding, my ear caught something familiar, something I hadn't heard a long time - songbirds greetings to the morning. (The birds in Oz are more of a noise making type.) With the forests of home in my mind I fell back to the dreamland.

Rangitata Gorge is near the Southern Alps, and is a beautiful place. The office of the campsite is really cousy wooden lodge, where after a delicious bbq, we had our one and only movie night during the tour. Relaxing and adventure go hand in hand there, 'cos u have an opportunity to do white water rafting on a class five (which is the highest) river.

The day before we spent couple of hours in Christchurch - which definately ain't enough to explore this city - and 8 new people joined the tour after some had sayd goodbye.

From the landmarks of NZ we passed the longest bridge and longest straight road.

to be continued...

Aotearoa II

2008-04-22T05:31:00.002+03:00

Flying Kiwi tuur / The tour with Flying Kiwi

Kaikoura.See oli nagu unen2gu. Misp2rast, pole kindel. V6ibolla enne viite t6usmine, vb, sest prille polnud ees ja k6ik paistis veidi h2gusam v6i vb oli kylm see mis mu taju muutis. Kuid see ei v2henda selle kogemuse ehedust. N2ha enda all ja ymber liuglemas vabalt elavaid delfiine, pead veest v2lja t6stes ymberringi uimi s2hvatamas ja nii m6ndagi m2ngulist kukerpalli vee kohal keerlemas.

Varajasele 2rkamisele j2rgnes lyhike s6it Kaikoura delfiinikohtumisjaama, kus meile ujumisylikonnad,lestad ja snorgeldamisvarustus jagati. Peale lyhikest 6ppevideo vaatamist s6itsime bussiga sadamasse paatide juurde ning asusime oma metsikuid s6pru otsima. Ei kulunud kaua nende marsruudi leidmiseks - t6usva p2ikese kiired langemas veest v2ljahyplevatele kujudele... - ja vette vupsatamiseks. Vesi oli kuskil 18 kraadi ringis (troopikast tulnule paras katsumus XD), ylikond hoidis siiski veidi sooja ja samas ka veepeal. Varem ma snorgeldanud pole, nii et algul oli p2ris raske. Nina on 6huringlusest v2ljalylitatud, kylma t6ttu tahaks kiiremini hingata (soovitati just vastupidist) ja seega oligi algul selililamamist ja 6hkuahmimist. P2rast veidikest harjumist hakkas p2ris tore sulistamine pihta. Unustasid kylma ja j2lgisid vaatem2ngu, ise samal ajal laulu v6i hyyatusi yhmates, et delfiine end uudistama meelitada. Vahepeal ujusime paati tagasi, et delfiinide liikumisele vastavalt edasi s6ita. Kokku k2isime 5 korda vees, korraga umbes 5 kuni 10 minutit.L6ppvaatuseks sai paadist piltide kl6psimine ja yhe vallatu j2lgimine, kes oma 10 korda j2rjest tagurpidisaltosid viskas :).

Igati v2rskendav hommik!

Kaikoura. It was like a dream. Why? I am not sure. Maybe getting up before five in the morning, maybe, because I didn't have my glasses and everything was a little bit blurrier than usually, or maybe was cold the factor that alternated my perception. But this dosen't change the wonderfulness of this experience. To see wild dolphins gliding by below you, lift up your head and see the fins cutting the water and sommersaults spinning above it.

We got up before dawn and took a taxi to dolphin encounter, where we were given our swimsuits,flippers and snorkeling gear. After short introductionary video - what to do and what not to do - we took a busride to the harbour to board the boat. Finding our wild friends didn't take long - to see the rays of the rising sun be broken by the jumps of those magnificent creatures... - and then we jumped into the water. Water tempererature was somewhere around 18 degrees (tough one after tropics XD), but the swimsuit provided some warmth and kept you floating. I have not snorkeled before, so it was quite hard at first. Breathing through nose is out of the picture, you would like to breathe fast, 'cos you are cold (recommended was just the opposite) and so it was a lot of laying on the back and trying to find some oxigen at first. After some time I was used to the snorkeling mask and the fun begun. I forgot the cold and enjoyed the sight. To make yourself interesting for the dolphins we were all making noises and humming as much as the mask alowed.That was quite funny! :) To catch up with dolphins route, we swam back to the boat and drove on. So we went to the water 5 times, every session from 5 to 10 minutes.The dot on the I was taking pictures from the boat and observing them. One joyful one made like 10 backward somersaults in a row!

Refressing morning in every way!

to be continued...

Lehmad ja ilutulestik / Cows and fireworks

2008-04-14T05:20:00.006+03:00

Viimasel ajal keerleb elu siin Oz - l muudkui lehmade ymber. T88l on lehmad, meelelahutuses on lehmad, kaasavarakas on lehmad...

Viimased 2 n2dalat on j2lle t88d rygatud, v2ga sellest r22kida ei taha, aga pole ebatavaline 12 tundi jutti t88tada, sest pidevalt on yleaeg, nii et kui koju j6uad pole jaksu muuks kui s88miseks, trenniks ja magamaminekukus. Jooksma hakkasingi k2ima, sest terve p2ev yhel kohal seistes j22vad lihased nii kangeks, et v2ike liigutamine tuleb ainult kasuks. Kuigi idee tulli juba UM - l peale elu raskeimat matka millest ma veel siia postitada pole j6udnud. Nii hea tunne ja tuju oli p2rast matka.

Meelelahutuse lehmad - k2isime rugbyt, ehk siis midagi ameerika ja euroopa jalgpalli vahepealset vaatamas. Kohalik meeskond Cowboys - ehk siis lehmapoisid - tegid angerjatele suht lihtsalt p2he. M2ng minujaoks eriti huvitav polnud, aga tuleval n2dalavahetsel m2ngivad Lehmapoisid Uus-Meremaa S6dalaste vastu - seda tahaks kyll n2ha, sest on lootust maori tantsu - haka - n2ha.

Laup2eva 6htul tegime koos m6nede lihavabriku s6pradega rannas v2ikese grill6htu Mati auks, kes see n2dal UM tee jalge alla v6tab. Joseph Sudaanist r22kis kuidas neil seal elu - olu on, mida oli v2ga p6nev kuulata. Ja saime siis teada, et Kylli (kuna ta on pikim ja seal on pikad naised hinnas) on v22rt 150 lehma ja mina 130 :D. Kui seal naine abiellub on just lehmad need mida peig pruudi perekonnale andma peab. Eks siis arvutage kaasavara ise v2lja kui 1000 dollari eest saab neli lehma!

Ilutulestikku armastavad ozid v2ga. Eelmise n2dala jooksul 6nnestus 3x korralikule raketilaskmisele peale sattuda. Iga syndmus annab selleks p6hjuse. Nt eile oli pyhap2ev! Kuigi tegelikku p6hjust me ei tea, aga meie otsustasime, et sellep2rast. :)

Lately, life here in Oz has a lot to do with cows. Cows are at work, in entertainment, for dowry...
Last 2 weeks have gone by mostly at work, it is not unusual to have 12 hour workdays, so when you go home you have enough strength left to eat, exercise and go to sleep. I took up running, 'cos at work you are almost all the time standing at one place, so your muscels are so stiff at the end of the day that some movement can only be beneficial. Although I got the idea to exercise in NZ, when after the toughest hike of my life (about what I still have to post here) I felt really good.

Cows in entertainment - we went to see a rugby match. Local team Cowboys beat the Eals quite easily. The game wasnt much interesting for me, but on the coming weekend they are playing against NZ Warriors- I would like to see that 'cos there is a possibilit to see haka, wich I didnt have a chanche to see in NZ.

On Saturday evening we had a small bbq at the beach with some friends from work. It was for Mati who starts his journey to NZ this week. Joseph from Sudan told us about the life in his homecountry, which was really interesting. We found out that Kylie is worth 150 and I 130 cows :D. (If a woman gets married the groom gives cows to the family and the taller the wife, the more cows she is worth.) So do some math and find out our worth when you get 4 cows for 1000 austr. dollars!

People here in Oz are really fond of fireworks it seems. Last week we managed to see it on three occasions. And not some little ones. They came close to New Years eve celebrations. Yesterday after church when we saw one again and we didn't know the occasion, we desided it was 'cos it was Sunday! :)

Aotearoa

2008-04-06T04:42:00.004+03:00

5 p2eva wellingtonis/ My 5 days in Wellington

Vaade Victoria m2elt / A view from Mt. Victoria

Wellington. Mida ma esimesena hommikul (khm keskpäeval, sest siinne aeg on Queenslandi omast 3h ja Eestist siis lausa 11h ees...) välja minnes märkasin ja täheldasin seda terve päeva jooksul, et inimesed jooksevad. Sõna otseses mõttes. Ning ma ei mõtle seda inimvoolu, mis linnatänavail voogab ja millele jalgu ei tasu jääda, vaid vähemalt igas pooltunnis tuleb sulle vastu mitte vähem kui kaks inimest, kes seda sporti harrastavad. Kusjuures kesklinnas. Mis siis veel äärealadel toimub? Tervislikud eluviisid on toredad. Ma pole mujal sellist jooksulembust kohanud, aga kuulsin neilt kes ilma rohkem näinud, et see suht tavaline... Ja miks mitte heas füüsilises vormis olla kui pidevalt liigud mäest üles, siis jälle alla...Kesklinna piirkonnast vähegi kaugemale astudes, oled nagu Tartus, mille Riiamägi on iga kandi pealt eri tõusu - langusnurkade abil vallutanud. Noormeestele kes rulasõitu harrastavad on see muidugi suurepärane elukoht, nägin päris palju ahhetamapanevaid sõiduman88vreid kui nad liikluses autodevahel vuhisesid. Etterutates ütlen, et tagasi Austraaliasse jõudes alustasin ise ka jooksmas käimist, aga mitte sellepärast mis ma Wellingtonis nägin. Nende põhjusteni jõuan ma millalgil hiljem.

Tykike Civic square' st Wellingtonis, m6nus rahulik ja hea vaatega koht istumiseks, raamatulugemiseks... tahtsin ka kuuluda nende kunstitudengite hulka kes seal tohututele paberitele ymbritsevat arhidektuuri mitmekesisust j22dvustasid / A lovely place to sit, read - I wanted to be one of those art students who sat and draw on enourmous papers all the surrounding archidectural variety - a piece of Civic Square in Wellington

Wellington. The first thing I noticed, when I headed out in the morning (well, it was actually midday already, but I was still in QLD time, which was 3h behind, Estonia even 11h...) and throughout the day, that people are running. Literally. And I am not only talking about the fast moving amount of people on the streets that you dont want to get on the way of, but in every half an hour you meet at least two people sporting. And that in the centre of the city. What happens then in the suburbs? Healthy habits are good. I have not met anywhere else that amount of fondness in running, but from the people who have seen the world a lot more i heard it is quite common... and why not to have a good stamina, when going a bit further from the centre you are already moving on a landscape of highs and lows, going all the time up or down. Also a good place for people who are skateboarding, i saw quite a lot of awe inspireing manouvers in midst of the traffic.Getting a little ahead in the story, I can say that now back in Australia I have taken up running as well, but not because what I saw in Wellington. I will reach these reasons later.

Ja siis kohe selle istumiskoha vastas oli selline kiri... :D/ and then, just opposite of my sitting place were these words... :D
Kui ma jalad veresoonde panen, mahun ma sinivaala südamesse pikali heitma. Kui see seest õõnes oleks muidugi. Väikelaps mahuks suuremates veresoontes vabalt ringi roomama. Sellisele avastusele tulin Te Papa Tongarewa muuseumis, kus peale maavärina kogemuse (6,5 Richteri skaalal) - päris raske ikka püsti jääda kui kuskilt kinni ei hoia; haarasin oma teadmistesse veel palju muud infot loodusnähtuste, inimtegevuste ja looduse - inimeste suhete kohta, seda nii traditsiooniliste väljapanekute viisil kui ka kõrgtehnoloogia interaktiivsete väljundite abil. Pean tunnistama, et peaaegu pooled väljapanekud jäid vaatamata, kella mul kaasas ei olnud, aga ligikaudu 4h veetsin küll vaalade ja delfiinide seltskonnas. Ja sedagi ei jõudnud päris lõpuni! Muuseum pandi enne kinni. Videod, arvutisimulatsioonid - kus alates delfiini konstrueerimisest ja selle vette lastes teadasaamisest kui hea arhidekt olid (sain 3 korraga oma roboti nagu päris :)), lõpetades animeeritud isendite fotode klõpsimisega, kus võrdled fotot andmebaasiga ja saad teada kus ja kes too loom päriselus on... + veel hulgaliselt skelette ja muud kraami - kõik see viis aja tormituule tiivul. Ja guljaðð maitses kohvikus kah hästi. Kuigi kodusega muidugi võrrelda ei anna :P.

If I put my legs into a bloodvessel, I can lay down in the heart of a blue whale. Ofcourse on that case, it sould be hollow from inside. A toddler could crawl around freely in the bigger blood vessels. These discoveries I made in the museum of Te Papa Tongarewa, where after experiencing an earthquik (6,5 on Richter scale) - it is quite hard to retain your balance if you are not holding on to something; I gained knowledge about nature, man and nature relationships etc. That through traditional exhibition methods and also with the help of interactive technology. I have to admit that I didnt make it to almost half of the exibithions, I didnt have a watch, but I spent at least 4 hours in the company of whales and dolphins. And I even didnt finish that one entirely! The museum was being closed before I could. Videos, computer animations - from constructing a dolphin and releasing it into the water to see how good of an archidect you were (I got my robot close to a real one in 3 trys :)) , to taking photographs of animated animals and then comparing them to database of real animals in the wild to see information who and where they are... + heaps of sceletons and other stuff - all this took the time away on the wings of stormwind. And guljaðð in the cafeteria tasted good as well. Although the one back home is better :P.

Kelle j2lje mina leidsin!/ Look what I found! ;)

Kolmanda wõrratu Wellingtoni (edaspidi WW) päeva veetsin sõrmuste isanda filmi (edaspidi lotr) kohalikke võtteplatse külastades, seda vahva Rover tuuride giidi ja kuue teise fänni toreda seltskonna saatel. Peale filmi sai palju infot ka WW kohta, kui eri kohtadesse sõitsime. Victoria mäe alt läheb läbi 2 tunnelit - ühte kutsutakse rahvasuus Happy tunnel - ehk siis õnnelik tunnel. Kui sealt läbi sõidad, võid autosignaaliga vabalt ümber käia, nädalavahetusel pidi sealt jalgsi läbiminek kuulmisele suht surmav olema XD. Meie neljapäevane läbiminek algas suht vaikselt, aga keskel saime ka teised autod tuutamismaratonile kaasa, jätkasime ka veidi väljas, kus kõrvaloleval staadionil inimesed juba mitmendat päeva tõsiselt kriketimatsi jälgisid XD.Tuuriga käis kaasas ka korralik lõuna , kuhu kuulus ka oma nime vääriv shokolaadikook :P ; palju nalja sai kääbikuteks, haldjateks ja võluriteks ümberkehastudes.Pärast sõitsin "kaabelautoga" üles botaanikaaeda, kus oma pettumuseks leidsin, et observatoorium on juba pikemat aega renoveerimisel, tutvusin ühe toreda poemüüjaga, kes Eestit tahab külastada ja imetlesin oma tuuril tutvutud ja taaskohatud paari kaaslasega botaanikaaia, eriti roosiaia ilu. Tagasi hosteli jalutades kadusin tunnikeseks järjekordsesse tohutusse raamatupoodi, kahekordne, ja kohvik ka veel raamaturiiulite vahel peale mugavate tugitoolide... no lihtsalt ei saa sealt enam tulema ju! :)

Iga f2nni unistustelett :p / Every fans dreamshelf

The third day of wonderful Wellington (WW) I spent exploring the local sets of Lotr, that together with Rover tours great guide and six other fans of the movies. Besides movie, we got information about WW as well, when driving around the city. There is two tunnels going through Mt. Victoria and one of them is called Happy tunnel. You can beep your car horn as much as you like in there, and it is not recommended to go through there on foot, especially on the weekends, cos its quite deadly to your hearing XD. Our ride on Thursday started quite quietly, but in the middle we managed to get other cars to join in in the beeping marathon, and we continued a little on the outside as well, passing through a stadion where for a number of days people were seriously into cricet.The tour involved a delicious lunch, including a shocolate cake that totally deserved its name :p. We had loads of fun getting into the roles of hobits, elves and wizards.Later I took the cablecar up to the botanic gardens, where, to my dissapointment I found the observatory closed for renovations, met a shop assistant who wants to visit Estonia and marvelled at the botanic gardens and especially rose garden beauty. On the way to my hostel I stumbled upon another huge bookshop,where I spent at least an hour, with two stories, cafe and comfortable armchairs... you just cant get out of there! :)

Teel Pictonisse, praami pardal. Minumeelest on see saar kyll lamava kiiwilinnu kujuline! / On my way to Picton with interislander . In my opinion this island looks like a lieing kiiwibird!

to be continued...

Natuke pilte

2008-04-04T08:39:00.002+03:00

http://www.facebook.com/album.php?aid=22879&l=5cd1f&id=713282361

I think I made like a thousand photos in New Zealand. Here is the first selection :)

Tagasi Austraalias/Back in Oz

2008-03-28T05:13:00.002+02:00

Siin ma siis nyyd j2lle olen. Oma Uus - Meremaa seiklustest polnud mul aega sealolles kirjutada, aga p2evikusse t2hendasin juhtumised ilusti yles. Nii et vaikselt hakkab siia nyyd siis UM juttu tilkuma :).

Here I am again. In NZ, I didn't have time to update my blog, but my diary knows all. So little by little I will write my adventures here as well :).

2008-03-09T06:07:00.001+02:00

Niipalju uudist on, et : homme l2hen Uus - Meremaale! :D

I have so much to say that: I am going to New - Zealand tomorrow!
*dances like nobody is looking ;)*

Townsville

2008-02-28T18:05:00.003+02:00

Algul tundus Townsville mulle linnana mis eriti ei meeldi. Aga vaatamata m6nedele puudustule on siin tegelikult tore. Ja p2ris ilus. K6ige ebaaustraalialikum linn praegu kus pikemalt olen olnud. St, et siin on k6ik linnad (eriti v2ikesed), muidu peaaegu yhesugused. Aga T. on veidi teistsugune. See teistsugusus mis algul ei meeldinudki, on nyyd see mis ta eriliseks muudab.

I think I have overcome my initial dislike to Townsville. I quite like it here already, it is beautiful place.Especially the beach;). So far it is the most unaustralialike city where I have been living a longer time. (Usually all cities here look alike, especially small ones.) But T is different, and that difference what was the source of dislike at first, has become the reason why I now like it here.

Piltidel: Vaade Magneetilisele saarele/ View to the Magnetic island

"Kivibassein", kus 6htuti t2hevalgel supleme/ The Rockbool, where we go for a swim under the stars in the evenings

Lihavabrik

2008-02-27T07:49:00.005+02:00

Seisan kõrvunüristava myraga ruumis. Minu poole tulvab veel tukslev ja soe siseorganite paraad, kust erinevad kätepaarid haaravad selle mis neile "kuulub". Surun näpud maksa, tunnen kuidas soojus ja veider õõvastustunne kätesse voogavad. Viskan maksa seljataga olevast august alla. Järgmisena lähevad süda ja neerud kõrvalauku ning igasugused muud rupskid jälle teise. Vahepeal käib kraani alt läbi saba.Ja põsed mis tukslevad eriti hoogsalt. Iga osa leiab jälle oma augu... Vaatan ringi. Mis ei ole eriti hea mõte. Taamal ripuvad loomad, keeled suust väljas ja veri tilkumas... ärkan - tegelikult mitte. Sest see ei ole õudusunenägu, vaid täitsa tavaline tööpäev killingflooril ehk siis tapakorrusel.
Aga läheme tagasi algusesse. Paar nädalat tagasi algas siis meie töö tapamajas. Minu tunded olid algul ausalt suht pessimistlikud, kahtlesin kas ma seal kaht nädalatki vastu pean.Esimesed kaks päeva pidi olema treeningpäev. Istusime kui koolis lauade taga ja täitsime teste ohutusnõuete kohta. Pärast esimest päeva oli meeleolu palju parem, sest inimesed olid toredad. Järgmisel päeval pidime ka veel veidi teste tegema ning ekskursioonile minema. Kui aeg ekskursioonini jõudis, saime vaid pesuruumi ( koht kus iga hommik vajalik varustus ja riided antakse) mindud, kui juba tuli jutt, et inimesi on puudu ja nii siis oligi plaks tööle! Meie neljakesi saime omale muidu kolmepäevase vahetuse nädala lõpus, mis nüüd siiski õnnestus nädala alguse vastu ümber vahetada. Kuigi kui lähed teise vahetuse ajal hommikul kohale on siiski hea sanss tööle saada, inimesi on seal pidevalt vaja. On kaks üksust. Juba mainitud tapakorrus ja boning room ehk siis
konditustamise ruum. Viimane sai meie põhitöökohaks. Esimesed paar päeva möödusid liha kilekottidesse pakkides, mis on täitsa ok töö, sest aeg lendab ja pole väga raske ka ning seal sa enam looma ei näe väga lihakäntsakates vaid pigem toitu. Sooja on
konditustamise toas vaid 12 kraadi, nii et seal seista väga ei taha, mida kiirem seda parem. Kuigi eile tundus mulle, et pigem on -12 kraadi... Olen omale eestist kuidagi gripiviiruse kaasa saanud, sest juba paar nädalat on järeleandmatu nohu ja köha. Nii et täna on ravitsemisaeg.
Nädal oli meil vaba aega vahepeal, sest üleujutused takistasid karja karjamaalt kättesaamist.Sel esmaspäeval peale pikka puhkust vaatama minnes, kas tööle saab, sattusimegi esimest korda tapakorrusele tööle. Seal on sama temperatuur mis väljas ning laes asuvad hiigelventilaatorid mis haisuvaba õhku tekitavad. Nii ma siis neid organeid sorteerima sattusingi. Töö "tipphetk" oli kui kõrvalolev poiss sisikonna ühe suure pauna peale osutas ja küsis kas ma tean mis see on. Raputasin pead ja järgmisena välkus nuga mis tõi nähtavale vasika loote. Vaid kuskil 20 cm pikk ja halli värvi kuid siiski täiesti äratuntav. Mul oli ikka päris hea meel kui järgmine hommik
konditustamise ruumi jälle sai. Reaalsusest veidi kaugemale ja toidule lähemale. Nii et eile sai raudkinnas käes ja luisk vööl rippumas suruõhuketassaega ribikontidelt üleliigset liha saetud.
Päris kahju, et sees pildistada pole lubatud. Tööala näeb välja kui suur sipelgapesa, eriti kr - is, sest tööriietus on kõik valge ja peas on "suusamaskid", mis ainult silmad ja nina välja jätavad. Nii et kui kellegagi üle müra suhelda jaksad, pead väljaspool tükk aega mõtlema kui kellegagi räägid, kas ma olen temaga juba rääkinud või ei...? Mõnedel inimestel on ninad või silmad mis hästi meelde jääävad, nii et nendega on lihtsam. Ning minul on muidugi prillid mis minu hästi ära tuntavaks teevad :P.

I am standing in a room full of eardeafening noise. Towards me flows a parade of still beating, twitching and warm internal organs, from where different pairs of hands crab what is "theirs". I stick my fingers into the liver and feel the warmth and sense of revolting creep up through my hands. I throw the liver into a hole behind me. It is followed by heart and kidnies to the other hole and all sorts of other parts. Meanwhile I am washing tail and cheeks what have the beating of an extreem intensity.They also find the right hole to go down to the packers... I look around. Which isn´t a very good idea. A bit further I can see animals, hanging by their back feet, tonques dangling from their mouths and blood dripping... - I wake up, or not really. Because it is not a dream, but an ordinary workday on the killing floor.
But lets go back to the beginning. A few weeks ago started our work in meatfactory. My feelings were quite pessimistic before starting, I doubted if I´ll last a fortnight there. The first two days were the training part, where we sat and did safety tests and I felt like being back at school. My mood was much better at the end of the day, the people were great. The next day after some more tests we were supposed to go and have an excursion. We only reached the laundry - room (from where each morning we get our working clothes), when then was a talk of available positions and smack! - we were going to work. At first we were in the weekend three day shift, but now we managed to get the four day one. There is two compartments, killing floor and boning room we were officially on the second one. But when it is not your shift and you show up in the morning, you´ll probably get work too.
First couple of days went by by bagging meat, which is a good job, the time flies when you are busy and you don´t anymore see an animal before you in these pieces of meat, but food. There is only 12´C in boning room, although yesterday it seemed to be - 12... I have somehow fallen sick, for some weeks I have running nose and a cough that doesn´t want to go away. So it is time to heal myself.
We had a week off meanwhile, cos because of the flooding they couldn´t get the animals out from the pastures. So when we went to work on Monday to see is there any availability, we ended up in the killing floor for the first time. There the temperature is the same as outside and in the ceiling are huge vans that create the air free of odours. So thatway I ended up sorting the organs. The "high point" of the day was when a guy next to me pointed out one pouch and asked me if I knew what it was. Showing my ignorance by the shaking of my head, the next thing I saw was the flickering of the knife and a foetus of a calf slipped out. It was only 20 cm long and grey coloured, but fully recognisable. I was glad when the next morning found me again in the boning room. Further from the reality and closer to the food part. With an iron glove and steel in my aid, I was using a whizzard knife to saw of extra meat from the ribs.
Unfortunately it is not allowed to take pictures. Working area looks like a giant nest of ants, especially in the br, the work clothes are all white and we are wearing "ski masks", which leave only eyes and nose free. So if you can communicate with someone over the noise, on the outside you have to wonder, when talking to someone - have I had a conversation with this person before...? Some of the people have eyes and noses that stand out, so it is easier with them and I ofcourse have the glasses to make me recognizable :P.

Uus kodu

2008-02-19T08:23:00.003+02:00

T2na on p6hjust t2histamiseks! Kolime korterisse kaheks kuuks. T2itsa mugav on teine ja mitmekesi tuleb sama hind mis backpackerilgi on. Ja seal on ahi kus kypsetada saab! :P ( Me oleme sellest juba tykk aega puudust tundnud). Rand on ka kiviga visata, nii et nyyd me juba muretseme, et t88le ei viitsi enam minna XD. Vot selline tore p2ev t2na :).

Vahest on elu ikka naljakas. Istusime seal maja ees, oodates kinnisvarat2di ja Mati tegi v2ikese kihlveo, kas ta saab kolme viskega paberi prygikasti. Viimast polnud muidu mitte kuskil n2ha. No lubasime talle yhe dollari anda kui ta seda teeb. Ja siis natukese aja p2rast tuleb k6rvalmajast v2lja vanat2di, prygikasti j2rel vedades... naer on terviseks :).

Pildil on Kookaburra, kelle h22litsus on kui inimnaer. Siin kyll vangistuses, aga neid on muidu igalpool vabalt ka. / The "laughing bird" Kookaburra.

Today there is a reason for celebration! We are moving into a fully furnished apartment which costs the same price as backpacker. And there is an owen! So we can bake again :P. And a beach close by, so we are a bit worried that too lazy to go to work now XD. A good day :).

Sometimes life is funny. We were sitting in front of the house, waiting for the real estate representative and Mati made a bet that he can throw a paper in the rubbish with three throws. But there were no rubbish bins close by. Still we promised to give him 1 dollar when he makes it. And then after a while from the neighbours house comes an old lady and she is pulling a rubbish container behind her.... :).

Vihmametsa s6pradele

2008-02-18T07:00:00.003+02:00

Sain siis l6puks yles ka m6ned pildid Cape Tribulationi k2igust!
http://www.facebook.com/album.php?aid=19292&l=e911c&id=713282361
Some photos from visit to Cape Tribulation!

Vihmahooaja võlud

2008-02-16T03:42:00.005+02:00

Eelmine reede j2i meil avokaadofarmis viimaseks p2evaks.Kuna on vihmahooaeg, siis viimastel p2evadel hakkas see juba t88d segama. Saime paar korda t2iesti l2bim2rjaks, aga kuna on soe, siis see pole eriti ebameeldiv. Kujutage ette eesti suve parimat paduvihma ja 2ikest. Nyyd m6elge et see on veel tugevam ja kestab mitu tundi. Ja saate selle mis siin toimub :). Ja kui myristab, siis ikka k6vasti... olen paari sellist k2rgatust kuulnud et k6rvad j22vad lukku. Viimane oli yhel suurel sajup2eval farmis kui elektriliini sisse l6i ja farmi arvutivarustuse rivist v2lja l6i. Plaanisime n2dalavahetusel juba Townsville poole liikuma hakata, et tee peal huvitavaid turismil6kse kylastada, aga vihm tegi omad korrektuurid. Laup2eval veetsime p2eva vihmahallis Mareebas ja pyhap2eval p2rast toredat baptistikiriku kylastamist otsustasime veidike p2ikest n2hes koski kylastama minna. J6udsime vaid veidi eemale, kui vihm meile j2rele j6udis. M6ned kosed vaadatud ja kraater ka j2lle kylastatud (mina ja K. olie neis paigus juba k2inud) olime l2bim2rjad ja Mungalli Greek Dairy' sse s6ites oli n2htavus vaid 5. meetri kaugusele. P2rast kuuma shokolaadi ja pizzat oli tunne j2lle parem :). 6htul saabusid farmi veel kolm eesti tydrukut, yks kes seal juba varemgi oli. Nii et korraga oli yhes farmis juba 7 eestlast! Esmasp2eva hommikul pool neli oli minul ja K-l 2ratus - ja muidugi Matil kes meid autoga Mareebasse viskas... l2ksime yhe s6bra juurde kes veel Lakelandis t88l on ja s6itsime LL-i oma yhesilmsele piraadile j2rgi. Varajasest 2ratusest hoolimata, autos enam magama ei j22nud. Algul proovisin, aga korraks silmi lahti lyyes ja vaadates, et liigume m2est alla otse vee poole hakkas 2kitselt liiga huvitav. St. et yks j6gi oli oma tee r66msalt yle silla rajanud. Umbes 30 cm k6rgusele. Just veel paras, et v2ikese autoga l2bi j6uaks. Aga pimedas oli ikka natuke adrenaliinirikas kyll. Vool oli suht kiire ja tuli 22re pealt ka minna, sest palk oli teiselpool ees, mis muuseas ikkagi autokylge suutis riivata. Saime siiski 6nnelikult yle ja edasine teekond m88dus viperusteta. Kuigi v2ike mure tekkis, et kas me p2rast tagasi saame...Home Farmi mineku viimase jupi jalutasime. Oli ikka tunne kyll natuke nagu koju l2heks...Bella (kass kes sinna majakaaslaste hooleks j2i) oli kohe nii r66mus meid n2hes et k2is sylest sylle ja muudkui nurrus :). Poisid suutsime ka r66msalt 2ra ehmatada :). M6ne tunni p2rast s6itsime j2lle tagasi, aga see lyhike aeg seal oma toreda s6prusseltskonnaga pani natuke k6ike seda taga igatsema... Bellaga tuli ka j2lle hyvasti j2tta :(, aga kyllap me kohtume veel. Kylastasime veel paari tuttavat kohta ning tagasiteel saime j6est suurema auto j2rel ka ilusti yle. Ytlesime oma farmeritele ja t88kaaslastele hyvasti ning s6itsime edasi. P2ev m88dus Cairnsis ja j2rgmisel hommikul ytlesime oma piraadile lammutust88kojas (kus automyyjana peaaegu et t88le oleks v6etud :p) hyvasti... ning l2ksime kalale. Laenutasime paadi ja s6itsime j6ge m88da ookeani 22rest sisemaale. Vaade oli ilus aga kala ei saanud. Paari sulpsatajat siiski kalda22res n2gime.:D Ja kui mangroovimetsa 22res vaikselt istuda, kuuled sealt nii huvitavaid h22li, lindude erilisi laksatavaid hyydeid ja kellegi vaikset sabistamist... Paat oli selline pisike julla, mis neli inimest vaid mahutaski. Tagasitulles oli retke l6busaim osa, sest tuul oli tugevnenud ja lainetus pritsis meid j2rjekordselt l2bim2rjaks :p. Nii et Townsville j6udsime alles 88l vastu kolmap2eva mis oli meil juba lihavabriku esimene t88p2ev...
Last Friday was our final day in avocadofarm. Rainseason, which so far was pretty dry in our place, really started to give notice about itself. There were days we got thoroughly wet, but as it was warm it wasn't so bad. The thunder here is a lot louder than back home. And seems to hit things more often...the sound which followed lightning strike into the powerlines was almost deafening. And when it rains, it is like a grey curtain over the landscape and it lasts for hours. So when on Sunday we made a day trip to Tableland, the driving visibility was like only 5 meters ahead... we went, 'cos morning was clear and we wanted to see the waterfalls again. We got wet and it was a bit chilly, but hot chocolate and pizza afterwards made us warmer again ;). In the evening three more estonians came to our farm - 7 at one place here, not bad! :)We had an early morning on Monday - wake up at 3.30, as me and K drove back to Lakeland, to get the other "one-eyed-pirate" car. On the road was a river that happily had crossed its boundaries and flooded the bridge. It was about 30 cm over, and fast flowing, so in the darkness it was adrenaline filled crossing. Especially when one floating lodge kicked into the side of the car. But we got over it and only worry was how to get back...As we walked towards our last living place, a little feeling of coming home surfaced from somewhere and made it joyous too see it again. And we managed to "scare" our housemates, as they didn't know we're coming. And of course our cat Bella! She was also happy to see us... These few hours in that good friendship company were really worth the sleepless night.After few hours we drove back and crossed the river after a bigger car that made the way. We said goodbye to our good farmers and friends who we miss and spent some time in Cairns. Gave our car to the wrecklers, who almost hired us as car sellers :p. And then we went fishing. Hired a little four person dingy and drove up the river to inland. We didn't catch any, but it was beautiful and the best part was returning, when we had wawes that splashed us all wet :). So we arrived to Townsville at Wednesday night, Wednesday morning being our first day in meatfactory...

A friend in HF/ Sõber kes tuli välja aidata

Tuba t2is shokolaadi ehk n2dalane kofeiinilaks

2008-02-07T11:41:00.001+02:00

Eelmise pyhap2eva p2rastl6una veetsime sellises toredas vabrikus nagu CoffeeWorks, mis tutvustab end kui: "Tule, proovi ja v6rdle kohvi, tee, lik88ri ja shokolaadi parimaid maitseid mis maailmas pakkuda on. Ainus sellelaadne kogemus. Piiramatus koguses maitsmismisr66mu 21 kohvisordi, 4. tee, 2 lik88ri ja 12 shokolaadiga".
Meie nelja eestlase seltskonda on sulandunud yks tore sakslanna ning nii me siis viiekesi sinna suundumisegi. P6hiliselt kolme kohviarmastaja eestvedamisel. Algul vaatasime niisama ringi ja m6tlesime, et ok nood kolm l2hevad, sest mina ja Kylli ju tegelikult kohvi ei joo... aga sellepeale ytles piletimyyja - giid, et meile on pakkuda piimakokteil, valige suurus. No me siis v6tsime suurima :p, vastavalt siis shokolaadi ja maasika oma. Ja kohvi v6isime ka proovida kui tuju peaks tulema. Vot selline tore pakkumine :). Esimese asjana juhatati meid shokolaadikandiku juurde, kus siis degusteerimiseks pakuti sissetoodud, ymbersulatatud ja eri maitsetega rikastatud belgia shokolaadi valget, musta ja halli varianti. Viimane siis valge millel lisandiks kohvi. Muude lisanditena oli veel sidrun, ginger (eestikeelne vaste ei tule praegu p2he...), kookos, chillipipar jne. Maitses h2sti nii keelele kui meelele sest toredate giididega sai nalja ja isegi loa k6ik nahka pista - mida me siiski ei teinud...XD, kuigi hiljem kui me degusteerimisalal ikka veel istusime ja uus grupp tuli, viidi kandik k2hku teise istumisalasse...:P. Siis v6tsime kohvi ette, no tegelt piimakokteilid paarile meist, aga me siiski proovisime paari kohvisorti ka. Teed olid v2ga head, kuigi kanged.Lik88ri j2tsin vahele ;). Ja kohvid olid oioi kui kanged - no v2hemalt minu jaoks. Nii et kui arvestada, et kohvi mai joo ja seal sai seda iga kandi pealt tarbitud pole ime et 6htu kulus meil l6busa meeleoluga kaua yleval olles ning ka j2rgmine p2ev andis end kuidagi teistmoodi tundega tunda.
Maitsmised maitstud astusime edasi CoffeWorldi, kus kohvimasinate ja kohvikasvatamise ajaloo v2ljan2itus meid tunnikeseks k8itis. Seal oli ikka k6ikm6eldavaid instrumente, alates veidratest r8stimisaparatidest, l6petades miss kohvikann USA valimistega...
Meeldej22v ja p6nev oli see igatahes. Isegi inimesele kes kohvi ei joo.

http://www.arabicas.com.au/

The room filled with chocolate - caffeinsupply for all the week
The last Sunday afternoon we spent visiting CoffeeWorks - creators of delicious coffee and chocolate - as they say themselves ;). So we had the opportunity to try 21 coffees, 4 teas, 2 liqueurs and 12 chocolate sorts.
Our four Estonians company is enriched by one German girl and so we headed there to take a look around. At first we thought that only three coffeelovers will go, but when the guide heard that two don't drink coffee, she offered for us a chance to have big milkshakes instead and also an opportunity to try coffee when we change our mind - and it was a done deal.
Our first joy was tasting the chocolates. They are bringing in choc from Belgium and then in melting process adding things like lemon, ginger, coconut, chilli, coffee etc. It was delicious and fun, ' cos the guides where great and even allowed to eat all after we were joking about it. Well, we didn't eat everything, but... ;). Then was time for milkshakes - chocolate and strawberry :p - and of course coffee. I tried the teas and few coffeesorts. They were strong! Well at last for me. As I don't drink coffee at all and there it was in almost everything, there is no wonder that the evening passed in a merry late night and even the next day wasn't quite the usual :).
After the tastings we headed on to the CoffeeWorld where the history of growing and coffee machines unfolded itself in many ways - starting from weird cofferoasters and ending with miss coffeecup USA election...
It was memorable and interesting. Even for a person who doesn't drink coffee.