Meie maja.Kahekordne, kus all on vaid pesemisruum ja wc ning suur garaaz.Ylakorrusel on kolm magamistuba, elutoaga yhendatud kook ja pesemismisruum ning wc.Maja nagu maja ikka :)). Eks pildid r22givad paremini. (J2rgmine n2dal lisan).
Mida ma toost r22kida unustasin on see, et t6usen hommikul 5.40 (t2hendab siis heliseb 2ratuskell, tegutsema saab veidi hiljem XD),pool seitse l2heb kohviku eest buss toole ning 7st algab too. Kell 10, 13 ja 15 on pausid mis kokku annavad tunni ja kus saab siisoma n2lga-janu kustutada. Pool viis j2lle bussipeale ja enne viite olen kodus. Ja pool kymme 6htul j2lle magama...Selline ring siis. Ja laup2eval kella 13 ni aga see on vabatahtlik. Kuigi enamus inimesi tootab, sest midagi muud pole lihtsalt teha. Kohalik pubion muidugi ka kus piljardit saab m2ngida. Aga enamus kundesid on seal purjus teetoolised...v2hemalt see 6htu kus meie k2isime. 6nneksleidsime yhe normaalses olekus vana mehe kes meile oma eluseiklustest pajatas. Nii et 6htu kujunes siiski huvitavaks.
Ja toojuures on meil selline aparaat seinal kus oma tulemis-minemis kellaaja paberile lood. Nagu m6nes vanas filmis :). Inimesed kes on viimast p2eva tool visatakse banaanipesuvette. Ja m6nikord ka niisama, nagu eile kui meie toogrupist Louis lihtsalt heast peast sisse lennutati.Tegelikult oli see meganaljakas :)).

Mind taheti ka t2na n2dalavahetuse puhul sisse lennutada, aga ytlesin et olen kiie jooksja ja siis j2eti rahule :)). Kuigi eks ma pean ettevaatlik nyyd olema :p.

Vahepeal kolis Sachiko Cooktowni ja asemele tuli saksa tydruk Julia aga tema l2heb ka n2dala l6pus Cooktowni. Seal on veits p6nevam elu ja odavam pood. Eks siis n2is kes uueks majanaabriks tuleb.

Ma olen siin olnud vaid 2,5 n2dalat, aga see tundub kui igavik. Aga mitte halvas m6ttes. Sest viimasel ajal voolas aeg liiga kiiresti.Olen leidnud endas pisikesi muutusi. N2iteks, kunagi kui ma 2mblikku v6i m6nda "koledat" putukat n2gin ma s6na otseses m6ttes karjusin.Nyyd nende keskel olles pole ma veel hirmujudinaid tundnud, puutun nendega iga p2ev kokku. Ok esimene p2ev suurte prussakatega oli kyll nii, et hoidke minust eemale... aga nyyd kui keegi mu peal ronib pyhin ta lihtsalt maha (eks kummikinnastel ole siin muidugi oma osa :)). See mittekartmine sai alguse ylikoolist kus ma kuidagi leplikumaks j2rjest muutusin...eks see oli ettevalmistus siinseks eluks...Sellega on nalja ka saanud. Banaanipuude vahel puhkepausi ajal Kaspar viskas mulle k2e peale suure pruuni harksaba (see on minu nimi, sest tegelikku kuuluvust mai tea). Ma v6tsin ta k2tte ja uurisin seda veidi aega ning panin siis maha. (Olid alles suured l6uad sellel putukal :0).Oodatud reaktsioon oli aga hoopis karje ja pystikargamine, nii et seda yllatunud n2gu ja kommentaari et mida? ei kardagi? oli ysna naljakas kuulata-vaadata :).

M6nikord on banaanid puu otsas juba valmis kypsenud. Nagu eile kui leidsime neid p2ris palju. Enne ma banaani eriti ei soonud. Ainult kui k6ht ikka v2ga tyhi oli.V2rsketega on aga hoopis teine lugu. Sellised mahlased ja magusad :p.