Mis juhtus?? / What happened??

Mina ei jaga igatahes matsu välja. Otsustasin õpetajakohale ära öelda, aga kui telefonikõne tuli arvati teiselpool rõõmsalt, et ma ikka tulen ja plaanid sadasid laksti kaela, nii et ma siis ikka lähen... Veider kuidas asjad vahest hoopis teisipidi välja kukuvad... Ju see siis pidi nii minema. Aga iroonia on see, et lähen inglise keelt õpetama ja ise olen praegu bakatöö ingliskeelsete artiklitega hädas. Aga võibiolla tuleb see väljakutse hoopis kasuks...

I still don´t get it. I had decided to say no to teaching, but when the second call came, the headmistress on the other side was so happy and everything was already planned, so I just couldn´t refuse... It is funny how sometimes things happen the other way around... I guess it had to happen. But the irony is that I am going to go and teach English and I am currently "wrestling" with English in my research paper articles . But maybe this challenge will be beneficial to that too...

Huvitav / Interesting

Heliseb telefon. Jõuan tervituse ja tutvustuse ära öelda kui teiseltpoolt toru kostub pakkumine mis paneb mind tõsiselt valeühendust või naljakõne kahtlustama. Helistab X kooli õppealajuhataja kes mind inglise keele asendusõpetajaks kutsub... Juba järgmisest nädalast... Ja jutt täitsa tõsine.
Nüüd ma siin siis nüüd olen ja mõtlen homseni... osa minust oleks täitsa valmis väljakutse vastu võtma, kuigi ma olen alati öelnud, et mitte mingil juhul ma õpetajaks ei lähe... Kuid kodupaiga maakool pidi marakrattide taseme poolelt veel täitsa ok olema.
Takistus pole siiski hetkel vaid ainult tahe, autokool ja bakatöö võtavad iga päev oma osa...
Saab mis saab, põnev on ikkagi.

The phone rings. I can just introduce myself when I hear an offer what makes me consider a prank call or false connection. It is a headteacher of a little school who asks me to be a substitute teacher for English... already starting next week... and she is being perfectly serious. Now here I am thinking it through till tomorrow... part of me is ready to accept, although I have always said that I wont ever be a teacher...
Don´t know yet how I will manage with all my driving lessons and research, but still - it is an exiting opportunity.

Pilved on põnevad / Clouds and imagination

Bussiga linna sõites, vaatasin kuidas loojuv päike suurt pilve värviliseks võõpab. Pilvel oli kiiresti jooksva koerjänese kuju (selline esi ja tagajalad keskel koos ning kõrvad tuules lehvimas)... kümme minutit hiljem metsavarjust välja tulles oli samal pilvel rahulikult jalutava koera kuju kel kont hambus.

I was getting a bus ride to the city and watching how the setting sun colors a big cloud. The cloud had a shape of a fast running dograbbit ( running dog with long rabbit ears)... ten minutes after when the same cloud emerged again from behind the forest, it looked like a walking dog with a bone between its teeth.

Vandersellile

Autosõidu "rõemud"

Lähen siis mina täna oma neljandasse sõidutundi ja oh seda "rõõmu" kui õpetaja ütleb, et järgmine kord juba linna. No mis siis ikka, tuleb siis veel seekord pingutada, et siduriga sõbraks saada. Jõuame platsile ja muidugi on varahommikuselt väravad taba ja luku taga. Ja võtit ei ole. Lähme siis kohe linna! Nali. Hahaa. Ei, lähmegi.
Nii ma siis tundmatus kohas vette hüppasingi, omaarust selleks kohe üldse mitte veel valmis olles. Aga no minuteada jäid kõik terveks, nii et peamine ülesanne sai täidetud :D. Siduriga läksin ma hoopis rohkem tülli, õnneks küll mitte suurtel ristmikel, vaid pisikestel. Nii et kui juhtusite nägema ülimalt ehmatanud - paanikas näoga õppesõitjat olin see arvatavasti mina. Võibolla suutsin oma naljaka näoga kellegil tuju ka paremaks teha, mitte ainult oma eeskooserdamisega pahuramaks. Endal tuli küll naer peale. Pärast kui juba kodus peeglisse vaatasin. :D

Põllumehe pajatusi (loe porgandeid)

Täpselt nii nad kasvasid

Tantsuhoos