Teel Emeraldi/Road to Emerald

3 blogi 2 päeva jooksul - no nüüd tuleb jälle pikem paus arvatavasti, sest saime tööle... aga kuhu see selgub varsti.

Lahkusime Bowenist kaheksanda oktoobri pärastlõunal eesmärgiks Airlie Beach, mis vajas umbes 45 minutit sõitu allapoole. Tee oli päris kurviline ja mägine ning sain oma esimese mägiteedel autojuhtimise kogemuse ka kätte - polnudki nii hull kui mõelnud olin :). Cannonvale ja Airlie Beach asuvad rannikul kohe üksteise kõrval ja esimene mulje oli ikka ilus küll - nagu oleks kuskile Vahemere ja Uus - Meremaa segusesse linna jõudnud. Suur jahisadam, mägedel asuvad majad, helesinine ookean... mis sa veel tahad :)).


Kolasime veidi linnapeal ringi ning leidsime sadamas parkla, kus oli väike seljakotlaste linnak, kes vaatamata keelumärkidele laagrit teha olid oma autdega seal juba paraja külakese tekitanud.Kusjuures need no camping (telke mitte püsti lüüa) sildid on enamasti igal pool, et sa ikka tasulisse karavanparki läheksid, aga kuna meie (ja ka paljud teised) magavad autos, siis me ju telke püsti ei löö ja lihtsalt pargime öö läbi...

Liisi tegi naabrist pilti - kas pole armsad!:D/Liisi took a picture of our neighbour - ain´t they cute!:D

Mis mulle veel meeldib, on see, et neis kohtades kus tasuta elektrigrillid ja piknikupingid on, leidub tavaliselt ka elektripistik kus me siis agaralt oma läpaka ja mobiili akusid laeme. Kuna ärkame päikesetõusul kuskil kuue ajal ja asutused kõik alles kinni on, on see paras aeg blogide ja piltidega tegelemiseks.

Meie lõunatamispaik Cannonvale´s/Our lunch place at Cannonvale

Pärast lõunat Cannonvale´i rannas, võtsime kätte ja ja tegime ühest voodilinast autole kardinad mis takjariba ja liimi abil üles said, avastasime, et kardinad on madratsitega täpselt ühte punast värvi ka. Huvitav fakt on see, et pärast viieminutilist õmblemist kui ma tahtsin niiti katki teha, murdsin ma hoopis nõela pooleks... mine võta kinni - nalja kui palju teemadel, et see tomatikorjamine on musklit niipalju kasvatanud, et ei oska oma jõudu enam hinnata... kuigi ma kaldun arvama, et suht mäda nõel pidi ikka olema XD

Õhtupoolikul suundusime Mackay´sse, kuhu päikeseloojangul ka kohale jõudsime. Avastasime, et seal pannakse laguun (tehisbassein soolase veega) loojangul kinni, aga valvur oli tore ja juhatas meid randa. Kui me sinna jõudsime, siis kohalikud politseinikud tundsid huvi kus me laagri püsti lööme. Ma algul ehmatasin ära ja ütlesin, et me sõidame edasi, aga siis küsisin, et kas tohib kuskil laagrit teha? Tegi nägu, et väga mitte, ma siis küsisin autos magamise kohta, siis juhatas meid ühele tänavale kus hea pime, aga suur tee kohe kõrval - et on ohutum kui rannas. Leidsime selle ka ilusti üles ning sel ööl magasime nagu notid. Järgmisel päeval kolasime Mackays veidi ringi pärast rannas tehtud hommikusööki ning siis asusime Emeraldi poole teele - mis oli meie järgmine sihtmärk tööotsingute vallas. Olime kuskil poolele teele jõudnud, kui politseiauto seisab risti keset teed ees ja suunab meid kiirteelt kuhugi kõrvalteele, eespol oli vist midagi suuremat toimumas. Kaarti meil ei olnud muidugi (olin enne googlei kaartidest vaadanud mis kiirteed mööda minna ainult; nüüd Emeraldis varustasime end kogu ülejäänud tee kaartidega ka enamvähem XD) ja siis me polnud enam kindlad kuhupoole me õieti läheme. Jõudsime kohta nimega Dysart ja kohalikult politseinikult saime teada, et ikka suht õigel teel :D. Juhatas meid läbi Tieri Emeraldi. Kogu see vahepealne tee oli ääristatud kaevandustega, nii et liiklus mis vastu tuli koosnes enamasti kaevandustöölistest... Emeraldi jõudsime kaheksa ajal õhtul, olles kaks tundi pimedas sõitnud. Kellaaeg küll suht varajane õhtu, aga siin on nii pime, et tundus nagu oleks südaööl alles kohale jõudnud. Emeraldis avastasime, et kohalik botaanikaaia parkla on just meiesugustele autosmagajatele mõeldud, mis oli muidugi hea uudis, nii et saime rahulikult kaasreisijate seltskonnas uinuda. Kas pole ilus nimi - Emerald = Smaragd. Nimi pole muidugi asjata saadud ka, siin ümberkaudu on vääriskivide kaevandused. Hakkasin siin mõtlema, et Võlur Oz (Austraalia lühend) ja Smaragdlinn... raamatut küll lugenud pole, aga nüüd huvi pärast peaks selle vea ära parandama.
Pühapäeval käisime arsti juures (millest oli eraldi blogi) ning siis sõitsime Maraboon´i järve äärde, kus meil oli papagoide seltskonnas vahva lõuna. Tagasiteel käisime läbi Evergreen Farmist, kus saime tööandjaga kenasti jutule ja kolmapäeval siis tööle!

Meie lõunalaua papagoid/Our lunch companions

3 entries in 2 days - I think after that will be a longer paus again, ´cos we got a job, but where? Read on and you´ll know ;).
We left Bowen on the afternoon of the 8th of October and headed down to Airlie Beach. The road went through the mountains, so I got my first chance to drive there, which turned out to be not as scary as I had thought it to be.
Cannonvale and Airlie Beach are situated right next to each other on the coast and the first impression was breathtaking - like we had arrived to a place thats a mix of Mediterranean
and New-Zealand. Big harbour full of yachts, houses on the mountainsides and blue-blue ocean... what else to you want, right :)). We explored the town and found a parking lot full of backpackers with their vans - almost a little community. So we joined the party and spent the night there.
What I like is that in those places with picnic tables and barbeque there are usually some plugs as well where we can load our laptops and as we usually get up with the sunrise and everything is still closed, it is a good time to write down some chapters of blog.

After lunch in Cannonvale beach we started making curtains for our car, from a previously bought sheet and discovered that the red colour exactly matches our matresses. An interesting thing happened - I had sewn like five minutes or so, when I wanted to break the thread with my hands and instead broke the needle... go figure. We had a lot of laughs on the subject of tomato picking already giving me so much extra strength that I am unawares of it... but I tend to think that it was just a really weak needle XD.

In the afternoon we headed out to Mackay, where we arrived at sunset time and discovered that the lagoon is closed already, but the security guard was kind and directed us to the beach. There we were asked by a police officer where are we gonna camp tonight... at first I said that we are just passing through, but then I asked if it is possible to camp somewhere. His expression told us that not really, so I asked about sleeping in the car. Then he directed us to a darker alley, close to the main road, ´cos it´s safer there and we found that to be a very good palce and slept very well that night.
Next morning after breakfast at the beach and a bit of sightseeing in Mackay we took off towards Emerald. We were about half way there, when a police truck was blocking the road ahead and turned our course off the highway to an alternative route. Well, then we weren´t actually sure that it is an alternative route, ´cos I had taken a look on a map in google and we didn´t have a paper one (fixed that here in Emerald - lot of maps for the rest of the journey already XD). We found ourselves in Dysart and got directions from there - drove to Emerald through Tieri. The area we passed through was all about mines, so most of the traffic we encountered were mine workers.
We reached Emerald eight o´clock in the evening, having driven two hours in the dark, although it is pretty early night, it felt like midnight already, it just gets so dark. In Emerald we discovered that local botanical gardens are ok to stay for a night, so we found a good place to stay for the night. Isn´t it a beautiful name - Emerald. Due to all the gem mines surrounding the area... Started thinking that Wizard of Oz - it´s like Australian short name Oz... and Emerald city... maybe some adventures ahead, eh? Although I haven´t read the book... I should correct that mistake I think :D.
Next day we had a trip to Lake Maraboon and a joyous lunch with parrots and afterwards also found a job in a grape farm where we start already on Wednesday!