Hakkasin täna kuupäevale mõtlema ja tuli meelde see postitus: 08.08.08. ja kellaajaks õnnestus täitsa kogemata 20:08 saavutada.
09 - te jada jäi miskipärast vahele, aga mõtlesin siis täna, et proovin kas 20.10.2010 20:10 tuleb välja :)
Täna midagi ümmargust postitada pole... kui välja arvata see ümmargune jutt mida ma siin praegu veeretan. Ja kaneelirullid, mis just ahjust tulid - nemad on ka ümmargused :P
Aga võiks ju ka mainida millega ma üldse tegelen. Tööl käin. Ja avatud ülikoolis õpin inglise keelt ja kirjandust. Nii et tore on :D.
I started to think on the date today and remembered this blog entry: 08.08.08. ... and I managed the time of the post to get on 20:08 as well... actually by accident :)
The 09 series I somehow missed, but I thought today to try the 20.10.2010 20:10 sequence. I have nothing important to say really, just babbling as you can read... well I can say what I am up to - work, learning English in the university... so I am having fun :D. And I just took out the cinnamon buns from the oven so... :P
20. okt 2010
8. okt 2010
Aasta vanemaks
Saingi 26. Ja noortesoodustused on läinud... kes selle piiri küll paika pani? Aga kuidagi on ikkagi hea. Täiskasvanutemaailma kohustused ei tundugi koormana kui neid vaadata vaatevinklist mis ei häiri.
Ja ma avastasin, et mind tegelikult ei häirigi vanemaks saamine... sest noorena sa küll võibolla jaksad mingeid asju rohkem, aga vanemana on jälle teistsugused asjad. Näiteks sisemine tasakaal - seda on järjest lihtsam leida... ei igatse väga neid kontrollimatuid tundepuhanguid. Mitte et neid enam poleks... aga nad mööduvad kuidagi teistmoodi ja järgimõeldes leian ma sündmustest mingi tarkusetera miks see nii pidi olema. Mis sest et vahel on see leidmise tee väga raske ja pime ja tundub et lõppu polegi... aga üllatus üllatus - lõpuks tuleb muutus ikkagi. Ja kuidagi põnev on. Ennast avastada ja mitte pahandada kui midagi ei tule välja nii nagu kujutletud vaid naeratada ja leppida ning proovida uuesti ja siis võibolla natuke teistmoodi.
Nii et rõõmu sullegi kes sa seda kõike lugeda viitsisid. Ja siis ka kui ei viitsinud. :)
Ja ma avastasin, et mind tegelikult ei häirigi vanemaks saamine... sest noorena sa küll võibolla jaksad mingeid asju rohkem, aga vanemana on jälle teistsugused asjad. Näiteks sisemine tasakaal - seda on järjest lihtsam leida... ei igatse väga neid kontrollimatuid tundepuhanguid. Mitte et neid enam poleks... aga nad mööduvad kuidagi teistmoodi ja järgimõeldes leian ma sündmustest mingi tarkusetera miks see nii pidi olema. Mis sest et vahel on see leidmise tee väga raske ja pime ja tundub et lõppu polegi... aga üllatus üllatus - lõpuks tuleb muutus ikkagi. Ja kuidagi põnev on. Ennast avastada ja mitte pahandada kui midagi ei tule välja nii nagu kujutletud vaid naeratada ja leppida ning proovida uuesti ja siis võibolla natuke teistmoodi.
Nii et rõõmu sullegi kes sa seda kõike lugeda viitsisid. Ja siis ka kui ei viitsinud. :)
Tellimine:
Postitused (Atom)