Aotearoa VI

Viimase Queenstowni vaba päeva otsustasin veeta hommikul väsimust väljamagades ja pärastlõunal linnas muljetades. Läks aga teisiti. Mingil veidral põhjusel loobusin sellest kõigest, et hommikul kell 7 üles tõusta ja 8 tunnisele matkale minna. Selline plaan oli mu kahel tuurikaaslasel, kes samuti Qt - s tuuri lõpetasid ning kuidagi haarasid nad ka minu sinna. Mõeldud, tehtud - kuigi esimest osa ma väga ei teinud, sest sihtkoha faktidesse ma väga ei süüvinud. Rada tõusis 1743 meetri kõrgusele, Ben Lomondile, pidevalt tõustes ja mõeldud väga hea füüsilise vormiga inimestele, mille alla ma pärast 10 päevast bussis istumist ja igapäevaste kokakunsti hõrgutiste nautimist väga ei kuulunud. Päeva alustuseks kohvikus hommikukohvi (khm tähendab kakao mulle :)) joodud, ütlesin, et ma tulen, aga jätan omale vabaduse igal hetkel tagasi pöörduda. Alustasime sellega, et seal kus tavaliselt inimesed köisraudteega vaateplatvormile sõidavad, valisime meie metsaraja. Mis oli järsk. Minu jaoks ... huhh ütleme nii et see oli raske ja iga pöörde peal uut tõusu nähes olin juba suht valmis tagasi pöörduma. Aga punnisin ikka edasi. Tahtsin ju nii hirmsasti näha mis järgmise tipu taga peitub. Andsin juba siis teistele teada, et nemad kui sellises matkastiilis kogenud, võivad igal ajal minust ette minna ja kui ma järgi ei tule siis ma lihtsalt pöörasin tagasi. Aga kuidagi läks nii, et kuigi jäin maha nii mõnigi kord, ootasid nad mu ikka ära, kuigi olin vahepeal nii väsinud et jalg ei tahtnud enam jala ette tõusta sundisin end ikka ja jälle jupikest edasi liikuma. Algul oli lihtsalt uudishimu, pärast aga mõtlesin, et kui juba siaamaale suutsin tulla siis suudan veel natuke... Nii ta siis läks :)). Kuni jõudsime selle kõrgeima tipu jalamile. Ma täpselt ei tea kui mitu meetrit tõusu seal veel jäi, kuskil 300 - 500 vahel vist. Pidasime väikse pikniku ja siis ma saatsin teised tippu vallutama ja jäin sinna puhkama. Aga ega minugi vaade alla jäänud! Nii võrratu ja minule midagi täiesti uut! Mäeahelikud kaugusse kadumas... ja selline vaikus ja rahu...Ootasin teisi poolteist tundi, aga see lendas mööda nagu too lind kes mulle vaid paari meetri kaugusele lendas, enne kui kõrvale pöörata märkas. Kogu see rügamine oli seda väärt ja veel enamgi. Sealolles mõtlesin, et sellise vaate eest roniks kasvõi iga nädalavahetuskKui Qt- s elaksin :).

I had made up my mind to spend my last day in Queenstown relaxing. Sleeping long in the morning to banish my tiredness and the afternoon discovering the city. Well, it didn´t work out thatway. For some reason I gave it up to wake up 7 o´clock in the morning and take an 8 hour hike. This was the plan that my two travelmates had made and somehow they managed to talk me into it too. A little thought and it´s a deal. Although I did not think, `cos I didn´t dwell on the facts. The path we were to take, got high up to 1743 meters, to Ben Lomond, and in a constant ascend. Meant for people with high physical endurance and I didn´t count myself one after 10 days in a bus and enjoying delicious and rich meals. We started our day in a cafè with morning coffee (khm hot chocolate for me ;)) and afetr that I decided to go , but left myself an option to turn back whenever needed. There, where people normally choose the gondola ride up, we took the path through the forest. And it was steep. For me... lets just say that it was hard and on every turn when I saw the path still going up with the same incline I was almost ready to turn back. But I kept going. `Cos I wanted to see whats behind the next hill. I had told to others that they should´nt wait for me and if I wasn´t following anymore, I had turned back. But somehow it happend that though I was sometimes far behind, they waited for me and though my legs were so tired that I thought I can´t take another step I still found myself going on. At first it was curiosity and later I thought, ok when you made it thisfar you can make it a little more. Until we reached the saddle of BL. I don´t know how many meters were left to the summit, about 300 - 500 I quess. There we made a little picnic and then I sent others off to conquer the summit. But I can´t complain over my view there eather! So extraordinary and new was the sight to me! Mountainchains flowing to the distance... and the peace an quiet... I waited for others about an hour and a half, but it flew by like the bird who flew right towards me before noticed to turn away a couple of meters before me. All this hard work of getting there paid of and even more. Standing there, I thought that for a view like this I would climb every weekend if living there :).