Time: the end of April
Pärast Tasmaaniat leidsime end taas Melbourne´is, kus ööseks seljakotlaste hostelisse kobisime ning õhtul teatrisse läksime. Reisikaaslane tegi seda ametialasest huvist ja mis minulgi sai ühe kultuurse elamuse vastu olla. Vaatasime The Grenade´i, mis oli ikka paras komöödia ning naeru üle kurta ei saanud, kuigi jah, kohalikud naljad ja kiire ingliskeelne sõnademäng jättis asja vahel veidi segaseks.
After leaving Tasmania, we found ourselves in Melbourne again, where we took a room in a backpacker and headed to the theatre for the evening. My travelmate showed a professional interest and I didn´t object to a cultural evening eather. We saw The Grenade, a comedy, couldn´t complain about the lack of laughter, although it was sometimes hard to get the point with the local jokes and fast English.
Järgmine päev suundusime Adelaide poole. Sattusin teistkordselt Suurele Ookeani Teele, mis palju mälestusi äratas... kuidagi nostalgiline oli neid kohti vaadata, mida kõigest neli kuud tagasi hoopis teistsuguse seltskonnaga juba läbinud olin... korjasime peale ka ühe hääletaja - tuli välja, et too on sama prantsuse noormees, kellega Tasmaanias ühes karavanpargis põgusalt suhelnud olime. Sõitsime kolmekesi paar päeva edasi, kuni võimalik tööpakkumine meie teed lahku viis. Saime tööotsa puudeistutajana, kuid alles kahe nädala pärast, seega otsustasime, et vaatame ümbruskonnas ringi, kas saab seniajaks mingit muud tööd ja mõtleme mis edasi saab.
Kasutasime aega ka Naracoortne koobaste külastamiseks - käisime Victoria Fossiilikoopas.
The next day we headed for Adelaide. I travelled through the Great Ocean Road again, and that brought up a lot of memories... it was somehow nostalgic to see the places I had been to only four months ago, with a totally different crowd... We picked up a hitchiker - a guy we had briefly met in one of Tasmania´s caravan parks. So the three of us travelled together for a couple of days, until a job offer parted our ways. We got a job in treeplanting, but as it started after a couple of weeks, we decided to see if there is anything else to be had in the meantime... also we used the time to visit Naracootne caves - Victoria Fossil Cave in particular.
Suurim kukkurloom kes ringi müttanud / The biggest marsupial to have roamed around (Diprotodon optatum)
Naracootne Victoria Fossil Caves
Peaks olema pruunpistrik / Should be Brown Falcon (Falco berigora) Kuna tööd lähiajaks silma ei hakanud, otsustasime ka puuistutamisest loobuda ja suundusime edasi. Pinnaroo kandis hakkas äkki sadama. Aga mitte taevast vaid üsna maapinna ligidalt. Sattusime piirkonda, kus ilma tegid suured rohutirtsuparved... ja ütleme nii et see polnud just meeldiv löga mis auto külge jäi... kohalikel olid autodele lausa spetsiaalsed katted autoninadele pandud ja ausaltöelda kui pärast küürimiseks läks siis oli soov, et oleks endalgi üks selline olnud...
As we didn´t find any jobs to pass the time, we decided to move on. When we reached Pinnaroo, it started to rain. But not from the sky, but close to the ground. We had reached an area with massive locust swarms... and lets just say that it wasn´t very good looking sight to look at the car later.. locals had somekind of protective cloths in use and afterwards when cleaning, I kinda wished we had had one too XD.
Edasi käisime veel paaris pisikese linnas (Loxton, Renmark) ja maabusime Murray jõe regioonis, pisikeses Berri linnas, kus meid infost tasuta telkimisalale juhatati. Reisikaaslane läks kalale ja mina naabreid uudistama. Hiljem tuli välja, et J. sattus hoopis kohaliku veterinaari otsa, kes kuuldes, et uus tuttav on Eestist kutsus meid oma sõpradele külla. Jah, mitte endale, vaid oma sõpradele. Andis nende nr ja palus, et kindlasti ühendust võtaksime. Põhjus: abielupaaril varsti plaan Eesti minna, sest naise isa sealt pärit ja oleks tore sealtmaalasi kohata. Suhtusime veidike umbusklikult sellesse plaani, aga otsustasime lõpuks ikkagi vaadata mis inimestega tegu. Tuli välja, et sattusime äärmiselt toredate ja lahkete inimeste otsa, kellega nende kodus meeldiva õhtu veetsime. Kodune õhtusöök ja atmosfäär olid juba iseenesest kosutavad, lisaks veel avastasime, et mees on täielik seikleja, näitas videot meile oma sõpradega tehtud kõrberetkest järvele, mis vaid väga harva veega täitub (Lake Eyre).Järgmine õhtu aga olime juba külaliseks ühel nende tütrel Adelaide´s kellega avastasin, et mul on tohutult palju ühist, alates joonistamishuvist lõpetades täpselt samasuguse raamaturiiuliga :D.
After that we visited Loxton and Renmark and set camp in Berri, where we found a free campsite next to Murray river. My travelmate went fishing and I to take a look around. Later I found out that instead catching a fish, J. was caught by a local vet, who after finding out that he is from Estonia, invited us to visit his friends place. Not him, but his friends. The reason: the couple is soon headed to visit Estonia as it´s the woman´s father´s homeland and it would be interesting to meet someone from there. At first, we weren´t sure how to act (because on the contrary to Australia, it´s not so common to visit strangers in Estonia), but then we decided - why not? So, we found ourselves in the company of kind and joyful people, homely atmosphere and adventures, as the man told us about his adventures in desert and on a lake that has water very rarely (Lake Eyre). The next evening we visited one of their daughters in Adelaide, with whom I discovered to have a lot in common with, starting from drawing and ending in identical bookshelves :).
Renmark 
Adelaide
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar