Tegelikult on Austraalia lugusid veel. Ja osa neist jõuab veel siia ka. Aga see oli minu viimane seiklus Unenäomandril. Praeguseks ;).
The grand finale.
Actually there are more stories concerning Australia and probably some will appear here over time as well. But this was my last adventure in Dreamland. For now ;).
Aeg 5 mai - 13 mai 2010
Lähtekoht: Port Augusta
Kauaplaanitud kõrberännak. Punane maapind, kuid mitte paljas, ei, üllatavalt roheline, rohelisem kui kuivanud Sheppartoni ümbrus Victorias. Puhkealad nagu karavanpargid - seal kus wc olemas, vähemalt 20 karavanis ööbijat. Väike kõrvalepõige soolajärve lähedale, mis näis rohkem mudajärvena, või noh shokolaadijärvena, sest keskel oli pruun saareke mis kooki meenutas :).
Time May 5 - 13 2010 Departure: Port Augusta The long - planned trip through desert. Red dirt, but not without life, no, it was surprisingly green with plants, more so than the dry area around Shepparton in Victoria. Rest areas like caravan parks - the ones with toilets had at least 20 occupants. A little detour close to a salt lake, which looked more like a mudlake, or lets say chocolate lake, ´cos there was an island that reminded me of a chocolate cake :).
Öö kõrbelaagris, hommikul edasi Coober Pedy´sse - opaalipealinn ja maa - aluste elamute avastamiskoht. Muuseumis sai opaalide ja nende kaevandamise kohta nii mõndagi teada ning väike opaalikaevandamispalavik tahtis ka läbipõdemist.
Night in desert camp, the next day found us in Coober Pedy - opal capital and underground dwellings.
Üks paljudest kohtadest kus saad opaale "otsida" / One of many places of noodling
Peab ütlema, et meie seekord sellesse tegevusse oma nina ei pistnud.Nope, we didn´t try it this time.
Desert Cave hotelli ajaloolise väljapaneku koridor / The corridor of display in the Desert Cave Hotel
Pikk sõit vahepealse kõrbelaagriga.A long drive with another desert camp.
Uluru - Kata Tjuta Rahvuspark / National Park
Pargile lähenedes hakkas paistma suur kivikamakas... no täitsa selline tundus nagu pildilt teada... ja siis puhkealal söömaaega nautides avastasime, et ohoo, see polegi veel see vaid Mt Conner, mida pidevalt Ayers Rockiga segi aetakse :).
On the drive there we noticed a huge rock and already thought that Uluru is coming to view, but then we discovered that we had made a common mistake - it was actually Mt. Conner :).
Mt. Conner
Sissepääs oli 25 taala nägu, mille eest sa siis kolm päeva said külastamas käia (ööseks tuli välja tulla, kaks kõrbelaagrit väljaspool mittetelkimis piiri).Ayers Rock´ile tegime jalutades ringi peale, otsa ei roninud...
Entry fee was 25 dollars and for that you could visit for three days. We walked the perimeter of Ayers Rock, didn´t climb it...
Järgmise päeva Kata Tjuta ehk The Olgas oli veelgi põnevam, tegime läbi pikima matkaraja ja kolasime ka paaril lühemal.
The next day we went to Kata Tjuta which was more exciting, walked on the longest track as well as some of the shorter ones.
The Olgas
Õhtul võtsime koha sisse päikeseloojanguplatsile, kus "kohustuslikku" Uluru loojangu värvidemängu jälgisime.In the evening we took our place on the sunset viewing deck, to see the "compulsory" changing of colours on the Rock.
Kolmandal päeval põrutasime edasi Kings Canyon´isse. Ronimine kõrgustesse, kivikuplid, adrenaliinirohke vaade servalt, org mil nimeks Eedeni aed ning kvaliteetaeg sisalikuga.
On the third day we went to Kings Canyon. Climbing high, domes, from the edge a view filled with adrenaline, valley called the Garden of Eden and some quality time with a local lizard.
Kings Canyon
Peatuspaik: Keep River RahvusparkKõrbelaager. 2 päeva värvikas Alice Springsis, too linn meeldis mulle rohkem kui lootnud olin, ning mõned päevad West MacDonnelli rahvuspargis mütates.
Desert camp. 2 days in a colourful city of Alice Springs, which I liked more than I had dared hope for before and some days roaming in the West MacDonnell National Park.
Aeg 13 mai - 23 mai 2010
Lähtekoht: Alice Springs
Suund Kununurrale, kus ootab mandlipuude istutustöö.
Time: May 13 - 23. 2010
Departure: Alice Springs
Heading towards Kununurra, where there is a almond planting job starting in a week.
On juba pime ja otsime järjekordset kõrbelaagrit - üritame mõned kilomeetrid suurest teest kõrvale minna, et müra summutada, kuid siin on juba loodus puuderikkam ja ei ole see nii kerge midagi. Lõpuks keeran kõrvalteele, kuid oh üllatust! autotulede valgusvihus paistab värav ja värava kõrval kummalgil pool džiip. Üllatusest ei taibanud kohe kaugtulesid pealt maha võtta, aga no milleks siis prožektorid on ... helkurvestidega inimesed hüppasid siis rõõmsalt autosse ja sõitsid meie juurde. Küsimusele, et mida me siin teeme, kargas esimesena pähe, et metsapeatust oli vaja. Politseinik naerab sellepeale ja ütleb teistele, et kõik korras, neiul oli tualetti vaja. Samal ajal kui mul puhuda paluti seletas, et see tee viib aborigeenide reservuaati ja nad valvavad, et keegi alkoholi sisse ei veaks. Sõitsime siis sõbraliku head teed saatel edasi ja saime veel tükk aega tagantjärele olukorra üle naerda. Lõpuks leiame ka sobiva ööbimispaiga.
It is already dark and we are looking for a place to camp at night - we are trying to find a place not so close to the main road, ´cos it´s too noisy. But nature is more full here and it´s not so easy a task. Finally I turn off to a side road, but surprise! - there is a gate and on eather side of it a car and men in bright vests. As I have forgotten the long distance lights on they switch on the floodlights. And then they drive to us. In answer to what are we doing here, I say the first thing that comes to my mind - toilet break. The police get a laugh outta that and as I am blowing into the breathalyzer they explain, that this road leads to an aboriginal community and they are making sure that no alcohol is being smuggled in. After a friendly goodbye we drive off and have a laugh about the situation for a long while. Finally we find ourselves a camp as well.
Peatuspaik: ufopealinn Wycliffe Well. Linn on küll muidugi väga palju öeldud, sest koht koosnes kohvikust - bensiinijaamast ja karavanpargist. Aga päris põnev väljanäitus oli sees mitmekümnete artiklite näol.
Stopover: Wycliffe Well - the UFO Capital of Australia. Quite an interesting selection of news covering the walls of the restaurant.
Peatuspaik: Devils Marbles
Stopover: Devils Marbles
Sõitsime tükk maad ülespoole ja ööseks Dunmarra karavanparki jõudes, avastasime autost väljudes, et oleme troopikasse jõudnud. Soe ja niiske õhk ning paksult kärnkonni, kelle vahel päris palju hüpelda tuli, et neile mitte peale astuda.
We drove on for a long while and when we stepped out of the car in Dunmarra caravan park, we got a surprice in the feeling of tropical warmth and on the amount of toads - so we did the hopping in order not to step on them.
Peatuspaik: Elsey Rahvuspark
Rainbow Springs´i kuumaveeallika ja jõe vahele on ehitatud bassein - Mataranka Thermal Pool.
Stopover: Elsey NP
Home of the Mataranka Thermal Pool.
Katherine ka üle vaadatud, suundusime Kununurra poole.
Teele jäi kohtumine Chlamydosaurus kingil´iga, kes tee peal rahulikult peesitas ja ainult siis elumärki näitas kui kaameraga päris nina alla ronisin.
After getting a little bit acquainted with Katherine, we headed towards Kununurra.
On the road we met a frilled lizard, who only made a notice of us when I had approached really close with my camera.
Peatuspaik: Gregory Rahvuspark. Läksime Victoria jõe äärde kalale. Kuna tegemist oli krokodillijõega siis ei läinudki väga kaua, kui ühele külje alla pugesime. Jah, meie temale, sest tema üritas meid ikka vältida ja noh eks endalgi oli päris adrenaliinirikas tunne. Pilt on reisikaaslase tehtud, kes vastaskaldale puu otsa ronis ja päris lähedale sai. Mina siiski hoidsin veidi distantsi :D. Aga esimene kord metsikus looduses krokot näha!
Stopover: Gregory NP. Victoria river = fishing time. As there was a warning that crocodiles inhabit the area it didn´t take very long for us to meet one. My travel mate was braver than me and got closer for the picture, it was pretty adrenaline filled experience - first time to meet a croc in the wild!
Desert camp. 2 days in a colourful city of Alice Springs, which I liked more than I had dared hope for before and some days roaming in the West MacDonnell National Park.
Aeg 13 mai - 23 mai 2010
Lähtekoht: Alice Springs
Suund Kununurrale, kus ootab mandlipuude istutustöö.
Time: May 13 - 23. 2010
Departure: Alice Springs
Heading towards Kununurra, where there is a almond planting job starting in a week.
On juba pime ja otsime järjekordset kõrbelaagrit - üritame mõned kilomeetrid suurest teest kõrvale minna, et müra summutada, kuid siin on juba loodus puuderikkam ja ei ole see nii kerge midagi. Lõpuks keeran kõrvalteele, kuid oh üllatust! autotulede valgusvihus paistab värav ja värava kõrval kummalgil pool džiip. Üllatusest ei taibanud kohe kaugtulesid pealt maha võtta, aga no milleks siis prožektorid on ... helkurvestidega inimesed hüppasid siis rõõmsalt autosse ja sõitsid meie juurde. Küsimusele, et mida me siin teeme, kargas esimesena pähe, et metsapeatust oli vaja. Politseinik naerab sellepeale ja ütleb teistele, et kõik korras, neiul oli tualetti vaja. Samal ajal kui mul puhuda paluti seletas, et see tee viib aborigeenide reservuaati ja nad valvavad, et keegi alkoholi sisse ei veaks. Sõitsime siis sõbraliku head teed saatel edasi ja saime veel tükk aega tagantjärele olukorra üle naerda. Lõpuks leiame ka sobiva ööbimispaiga.
It is already dark and we are looking for a place to camp at night - we are trying to find a place not so close to the main road, ´cos it´s too noisy. But nature is more full here and it´s not so easy a task. Finally I turn off to a side road, but surprise! - there is a gate and on eather side of it a car and men in bright vests. As I have forgotten the long distance lights on they switch on the floodlights. And then they drive to us. In answer to what are we doing here, I say the first thing that comes to my mind - toilet break. The police get a laugh outta that and as I am blowing into the breathalyzer they explain, that this road leads to an aboriginal community and they are making sure that no alcohol is being smuggled in. After a friendly goodbye we drive off and have a laugh about the situation for a long while. Finally we find ourselves a camp as well.
Peatuspaik: ufopealinn Wycliffe Well. Linn on küll muidugi väga palju öeldud, sest koht koosnes kohvikust - bensiinijaamast ja karavanpargist. Aga päris põnev väljanäitus oli sees mitmekümnete artiklite näol.
Stopover: Wycliffe Well - the UFO Capital of Australia. Quite an interesting selection of news covering the walls of the restaurant.
Peatuspaik: Devils Marbles
Stopover: Devils Marbles
Sõitsime tükk maad ülespoole ja ööseks Dunmarra karavanparki jõudes, avastasime autost väljudes, et oleme troopikasse jõudnud. Soe ja niiske õhk ning paksult kärnkonni, kelle vahel päris palju hüpelda tuli, et neile mitte peale astuda.
We drove on for a long while and when we stepped out of the car in Dunmarra caravan park, we got a surprice in the feeling of tropical warmth and on the amount of toads - so we did the hopping in order not to step on them.
Peatuspaik: Elsey Rahvuspark
Rainbow Springs´i kuumaveeallika ja jõe vahele on ehitatud bassein - Mataranka Thermal Pool.
Stopover: Elsey NP
Home of the Mataranka Thermal Pool.
Katherine ka üle vaadatud, suundusime Kununurra poole.
Teele jäi kohtumine Chlamydosaurus kingil´iga, kes tee peal rahulikult peesitas ja ainult siis elumärki näitas kui kaameraga päris nina alla ronisin.
After getting a little bit acquainted with Katherine, we headed towards Kununurra.
On the road we met a frilled lizard, who only made a notice of us when I had approached really close with my camera.
Peatuspaik: Gregory Rahvuspark. Läksime Victoria jõe äärde kalale. Kuna tegemist oli krokodillijõega siis ei läinudki väga kaua, kui ühele külje alla pugesime. Jah, meie temale, sest tema üritas meid ikka vältida ja noh eks endalgi oli päris adrenaliinirikas tunne. Pilt on reisikaaslase tehtud, kes vastaskaldale puu otsa ronis ja päris lähedale sai. Mina siiski hoidsin veidi distantsi :D. Aga esimene kord metsikus looduses krokot näha!
Stopover: Gregory NP. Victoria river = fishing time. As there was a warning that crocodiles inhabit the area it didn´t take very long for us to meet one. My travel mate was braver than me and got closer for the picture, it was pretty adrenaline filled experience - first time to meet a croc in the wild!
Vihm, kuid õnneks soe. Laagriplatsile tulid hommikul kaks pargivahti, kes kiiremas korras lahkuda palusid (tegelikult kui meil oleks süüa piisavalt olnud, oleks nad meid nädalakese seal hoidnud), sest vihmade tõttu olid teed peaaegu läbimatuks muutunud ja kuna teehöövel pidi vaid kaks korda aastas käima, ei tahtnud nad päris mudaauku teedele tekitada.
Otsustasime enne lahkumist siiski veel matkarajal ka ära käia - Gurraldang Walk - mis osutus üheks väga - väga ilusaks rajaks ja eks udu andis omamoodi müstilisust juurde.
Stopover: Keep River NP. Raining, but it´s warm, so it´s ok. Two rangers came to the campground on the morning, who said to leave as soon as possible, ´cos the roads were getting unpassable. (If we had had enough food they would have asked us to stay here for a week, because they get the grader only twice a year.) Before leaving we took a walk on Gurraldang track, which turned out the be one of the most beautiful I´ve been on and the mist gave it an extra feeling of mystery.
Pargist välja sõites nägime veel ühe kohaliku metsiku looma ära - dingo! :D Kahjuks putkas ta pildilepüüdmiseks liiga kähku minema.
When driving out of the NP, we spotted another local animal - dingo! :D Unfortunately it dissapeared too fast to get a picture.
Kununurra. Telefonilevi. Sõnumitetulv. Vihmade tõttu lükkub mandlipuude istutamine edasi. Vanaema ei ole enam...
Kununurra. Reception. Flood of sms. Due to the rain the planting season is pushed forward. Grandmother has left us...
Otsustasin koju minna. Veetsime veel päevakese Kununurras ja siis Darwinisse. Reisukaaslane sai samal päeval laevapeale tööle kui minul lennuk läks. Nii et see läks hästi.
I decided to go home. Spent a day in Kununurra and then to Darwin. My travelmate got a job on a ship the same day my plane left. That was good.
23 mai. Vaatan tuules lehvivat sinimustvalget ja tunnen, et olen kodus.
23rd of May. I am looking at the waving of our tricolour flag in the wind and I feel that I´ve reached home again.
1 kommentaar:
Ei no ;) super loodus ikka, kõik eraldi vaatamisväärsused +fotod! =)
Postita kommentaar