"The intricate designs of ones writings could improve over time, couldn´t they?"
- "I hope so, otherwise these musings would be rather dull to behold..."
... ...
The snow had stuck this morning. The rain that had been deleting the previous attempts, had finally been overpowerd by the cold. I knew it the moment I opened my eyes, the light was just so different. It didn´t feel like I had woken up in the middle of the night anymore, like most mornings during the past few weeks did, but it was exactly what it was supposed to be - a morning.
I had almost forgotten, how beautiful is the sight of a rising sun peeping through the snowy forest...
Snowangels.
25. nov 2010
23. nov 2010
...
A friend asked me today, what have I discovered lately in the world... I didn´t answer. But I´ll do it now:
In the morning, I opened my eyes. I was home alone. Except for the dog, he is a living - breathing one too, I thought, and while I was at it, I included the Chinese hibiscus next to the window as well.
But something else caught my atttention - a ticking sound coming from the other room. It´s just a mechanism... and then a question sprang: "Am I a mechanism too, ticking away, until my battery runs empty?"
...
After lunch when eating a pastry which grandpa brought - fresh from the bakery - it suddenly tasted like wild strawberries and summer...
Weird, I thought, how even dark November days can create happiness.
In the morning, I opened my eyes. I was home alone. Except for the dog, he is a living - breathing one too, I thought, and while I was at it, I included the Chinese hibiscus next to the window as well.
But something else caught my atttention - a ticking sound coming from the other room. It´s just a mechanism... and then a question sprang: "Am I a mechanism too, ticking away, until my battery runs empty?"
...
After lunch when eating a pastry which grandpa brought - fresh from the bakery - it suddenly tasted like wild strawberries and summer...
Weird, I thought, how even dark November days can create happiness.
20. okt 2010
20.10.2010.
Hakkasin täna kuupäevale mõtlema ja tuli meelde see postitus: 08.08.08. ja kellaajaks õnnestus täitsa kogemata 20:08 saavutada.
09 - te jada jäi miskipärast vahele, aga mõtlesin siis täna, et proovin kas 20.10.2010 20:10 tuleb välja :)
Täna midagi ümmargust postitada pole... kui välja arvata see ümmargune jutt mida ma siin praegu veeretan. Ja kaneelirullid, mis just ahjust tulid - nemad on ka ümmargused :P
Aga võiks ju ka mainida millega ma üldse tegelen. Tööl käin. Ja avatud ülikoolis õpin inglise keelt ja kirjandust. Nii et tore on :D.
I started to think on the date today and remembered this blog entry: 08.08.08. ... and I managed the time of the post to get on 20:08 as well... actually by accident :)
The 09 series I somehow missed, but I thought today to try the 20.10.2010 20:10 sequence. I have nothing important to say really, just babbling as you can read... well I can say what I am up to - work, learning English in the university... so I am having fun :D. And I just took out the cinnamon buns from the oven so... :P
09 - te jada jäi miskipärast vahele, aga mõtlesin siis täna, et proovin kas 20.10.2010 20:10 tuleb välja :)
Täna midagi ümmargust postitada pole... kui välja arvata see ümmargune jutt mida ma siin praegu veeretan. Ja kaneelirullid, mis just ahjust tulid - nemad on ka ümmargused :P
Aga võiks ju ka mainida millega ma üldse tegelen. Tööl käin. Ja avatud ülikoolis õpin inglise keelt ja kirjandust. Nii et tore on :D.
I started to think on the date today and remembered this blog entry: 08.08.08. ... and I managed the time of the post to get on 20:08 as well... actually by accident :)
The 09 series I somehow missed, but I thought today to try the 20.10.2010 20:10 sequence. I have nothing important to say really, just babbling as you can read... well I can say what I am up to - work, learning English in the university... so I am having fun :D. And I just took out the cinnamon buns from the oven so... :P
8. okt 2010
Aasta vanemaks
Saingi 26. Ja noortesoodustused on läinud... kes selle piiri küll paika pani? Aga kuidagi on ikkagi hea. Täiskasvanutemaailma kohustused ei tundugi koormana kui neid vaadata vaatevinklist mis ei häiri.
Ja ma avastasin, et mind tegelikult ei häirigi vanemaks saamine... sest noorena sa küll võibolla jaksad mingeid asju rohkem, aga vanemana on jälle teistsugused asjad. Näiteks sisemine tasakaal - seda on järjest lihtsam leida... ei igatse väga neid kontrollimatuid tundepuhanguid. Mitte et neid enam poleks... aga nad mööduvad kuidagi teistmoodi ja järgimõeldes leian ma sündmustest mingi tarkusetera miks see nii pidi olema. Mis sest et vahel on see leidmise tee väga raske ja pime ja tundub et lõppu polegi... aga üllatus üllatus - lõpuks tuleb muutus ikkagi. Ja kuidagi põnev on. Ennast avastada ja mitte pahandada kui midagi ei tule välja nii nagu kujutletud vaid naeratada ja leppida ning proovida uuesti ja siis võibolla natuke teistmoodi.
Nii et rõõmu sullegi kes sa seda kõike lugeda viitsisid. Ja siis ka kui ei viitsinud. :)
Ja ma avastasin, et mind tegelikult ei häirigi vanemaks saamine... sest noorena sa küll võibolla jaksad mingeid asju rohkem, aga vanemana on jälle teistsugused asjad. Näiteks sisemine tasakaal - seda on järjest lihtsam leida... ei igatse väga neid kontrollimatuid tundepuhanguid. Mitte et neid enam poleks... aga nad mööduvad kuidagi teistmoodi ja järgimõeldes leian ma sündmustest mingi tarkusetera miks see nii pidi olema. Mis sest et vahel on see leidmise tee väga raske ja pime ja tundub et lõppu polegi... aga üllatus üllatus - lõpuks tuleb muutus ikkagi. Ja kuidagi põnev on. Ennast avastada ja mitte pahandada kui midagi ei tule välja nii nagu kujutletud vaid naeratada ja leppida ning proovida uuesti ja siis võibolla natuke teistmoodi.
Nii et rõõmu sullegi kes sa seda kõike lugeda viitsisid. Ja siis ka kui ei viitsinud. :)
12. aug 2010
Keskelt läbi / The red centre
Finaal.
Tegelikult on Austraalia lugusid veel. Ja osa neist jõuab veel siia ka. Aga see oli minu viimane seiklus Unenäomandril. Praeguseks ;).
The grand finale.
Actually there are more stories concerning Australia and probably some will appear here over time as well. But this was my last adventure in Dreamland. For now ;).
Aeg 5 mai - 13 mai 2010
Lähtekoht: Port Augusta
Kauaplaanitud kõrberännak. Punane maapind, kuid mitte paljas, ei, üllatavalt roheline, rohelisem kui kuivanud Sheppartoni ümbrus Victorias. Puhkealad nagu karavanpargid - seal kus wc olemas, vähemalt 20 karavanis ööbijat. Väike kõrvalepõige soolajärve lähedale, mis näis rohkem mudajärvena, või noh shokolaadijärvena, sest keskel oli pruun saareke mis kooki meenutas :).
Time May 5 - 13 2010 Departure: Port Augusta The long - planned trip through desert. Red dirt, but not without life, no, it was surprisingly green with plants, more so than the dry area around Shepparton in Victoria. Rest areas like caravan parks - the ones with toilets had at least 20 occupants. A little detour close to a salt lake, which looked more like a mudlake, or lets say chocolate lake, ´cos there was an island that reminded me of a chocolate cake :).
Öö kõrbelaagris, hommikul edasi Coober Pedy´sse - opaalipealinn ja maa - aluste elamute avastamiskoht. Muuseumis sai opaalide ja nende kaevandamise kohta nii mõndagi teada ning väike opaalikaevandamispalavik tahtis ka läbipõdemist.
Night in desert camp, the next day found us in Coober Pedy - opal capital and underground dwellings.
Nope, we didn´t try it this time.
Desert Cave hotelli ajaloolise väljapaneku koridor / The corridor of display in the Desert Cave Hotel Pikk sõit vahepealse kõrbelaagriga.
A long drive with another desert camp.
Uluru - Kata Tjuta Rahvuspark / National Park
Pargile lähenedes hakkas paistma suur kivikamakas... no täitsa selline tundus nagu pildilt teada... ja siis puhkealal söömaaega nautides avastasime, et ohoo, see polegi veel see vaid Mt Conner, mida pidevalt Ayers Rockiga segi aetakse :).
On the drive there we noticed a huge rock and already thought that Uluru is coming to view, but then we discovered that we had made a common mistake - it was actually Mt. Conner :).
Ayers Rock´ile tegime jalutades ringi peale, otsa ei roninud...
Entry fee was 25 dollars and for that you could visit for three days. We walked the perimeter of Ayers Rock, didn´t climb it...
Uluru päeval... / Uluru at day time...
Järgmise päeva Kata Tjuta ehk The Olgas oli veelgi põnevam, tegime läbi pikima matkaraja ja kolasime ka paaril lühemal.
The next day we went to Kata Tjuta which was more exciting, walked on the longest track as well as some of the shorter ones.
In the evening we took our place on the sunset viewing deck, to see the "compulsory" changing of colours on the Rock.
... Uluru päikeseloojangul/ ... Uluru at sunset
Kolmandal päeval põrutasime edasi Kings Canyon´isse. Ronimine kõrgustesse, kivikuplid, adrenaliinirohke vaade servalt, org mil nimeks Eedeni aed ning kvaliteetaeg sisalikuga.
On the third day we went to Kings Canyon. Climbing high, domes, from the edge a view filled with adrenaline, valley called the Garden of Eden and some quality time with a local lizard.
Kings Canyon
Peatuspaik: Keep River Rahvuspark
Vihm, kuid õnneks soe. Laagriplatsile tulid hommikul kaks pargivahti, kes kiiremas korras lahkuda palusid (tegelikult kui meil oleks süüa piisavalt olnud, oleks nad meid nädalakese seal hoidnud), sest vihmade tõttu olid teed peaaegu läbimatuks muutunud ja kuna teehöövel pidi vaid kaks korda aastas käima, ei tahtnud nad päris mudaauku teedele tekitada.
Otsustasime enne lahkumist siiski veel matkarajal ka ära käia - Gurraldang Walk - mis osutus üheks väga - väga ilusaks rajaks ja eks udu andis omamoodi müstilisust juurde.
Stopover: Keep River NP. Raining, but it´s warm, so it´s ok. Two rangers came to the campground on the morning, who said to leave as soon as possible, ´cos the roads were getting unpassable. (If we had had enough food they would have asked us to stay here for a week, because they get the grader only twice a year.) Before leaving we took a walk on Gurraldang track, which turned out the be one of the most beautiful I´ve been on and the mist gave it an extra feeling of mystery.
Pargist välja sõites nägime veel ühe kohaliku metsiku looma ära - dingo! :D Kahjuks putkas ta pildilepüüdmiseks liiga kähku minema.
When driving out of the NP, we spotted another local animal - dingo! :D Unfortunately it dissapeared too fast to get a picture.
Kununurra. Telefonilevi. Sõnumitetulv. Vihmade tõttu lükkub mandlipuude istutamine edasi. Vanaema ei ole enam...
Kununurra. Reception. Flood of sms. Due to the rain the planting season is pushed forward. Grandmother has left us...
Otsustasin koju minna. Veetsime veel päevakese Kununurras ja siis Darwinisse. Reisukaaslane sai samal päeval laevapeale tööle kui minul lennuk läks. Nii et see läks hästi.
I decided to go home. Spent a day in Kununurra and then to Darwin. My travelmate got a job on a ship the same day my plane left. That was good.
23 mai. Vaatan tuules lehvivat sinimustvalget ja tunnen, et olen kodus.
23rd of May. I am looking at the waving of our tricolour flag in the wind and I feel that I´ve reached home again.
Tegelikult on Austraalia lugusid veel. Ja osa neist jõuab veel siia ka. Aga see oli minu viimane seiklus Unenäomandril. Praeguseks ;).
The grand finale.
Actually there are more stories concerning Australia and probably some will appear here over time as well. But this was my last adventure in Dreamland. For now ;).
Aeg 5 mai - 13 mai 2010
Lähtekoht: Port Augusta
Kauaplaanitud kõrberännak. Punane maapind, kuid mitte paljas, ei, üllatavalt roheline, rohelisem kui kuivanud Sheppartoni ümbrus Victorias. Puhkealad nagu karavanpargid - seal kus wc olemas, vähemalt 20 karavanis ööbijat. Väike kõrvalepõige soolajärve lähedale, mis näis rohkem mudajärvena, või noh shokolaadijärvena, sest keskel oli pruun saareke mis kooki meenutas :).
Time May 5 - 13 2010 Departure: Port Augusta The long - planned trip through desert. Red dirt, but not without life, no, it was surprisingly green with plants, more so than the dry area around Shepparton in Victoria. Rest areas like caravan parks - the ones with toilets had at least 20 occupants. A little detour close to a salt lake, which looked more like a mudlake, or lets say chocolate lake, ´cos there was an island that reminded me of a chocolate cake :).
Öö kõrbelaagris, hommikul edasi Coober Pedy´sse - opaalipealinn ja maa - aluste elamute avastamiskoht. Muuseumis sai opaalide ja nende kaevandamise kohta nii mõndagi teada ning väike opaalikaevandamispalavik tahtis ka läbipõdemist.
Night in desert camp, the next day found us in Coober Pedy - opal capital and underground dwellings.
Üks paljudest kohtadest kus saad opaale "otsida" / One of many places of noodling
Peab ütlema, et meie seekord sellesse tegevusse oma nina ei pistnud.Nope, we didn´t try it this time.
Desert Cave hotelli ajaloolise väljapaneku koridor / The corridor of display in the Desert Cave Hotel A long drive with another desert camp.
Uluru - Kata Tjuta Rahvuspark / National Park
Pargile lähenedes hakkas paistma suur kivikamakas... no täitsa selline tundus nagu pildilt teada... ja siis puhkealal söömaaega nautides avastasime, et ohoo, see polegi veel see vaid Mt Conner, mida pidevalt Ayers Rockiga segi aetakse :).
On the drive there we noticed a huge rock and already thought that Uluru is coming to view, but then we discovered that we had made a common mistake - it was actually Mt. Conner :).
Mt. Conner
Sissepääs oli 25 taala nägu, mille eest sa siis kolm päeva said külastamas käia (ööseks tuli välja tulla, kaks kõrbelaagrit väljaspool mittetelkimis piiri).Ayers Rock´ile tegime jalutades ringi peale, otsa ei roninud...
Entry fee was 25 dollars and for that you could visit for three days. We walked the perimeter of Ayers Rock, didn´t climb it...
Uluru päeval... / Uluru at day time...The next day we went to Kata Tjuta which was more exciting, walked on the longest track as well as some of the shorter ones.
The Olgas
Õhtul võtsime koha sisse päikeseloojanguplatsile, kus "kohustuslikku" Uluru loojangu värvidemängu jälgisime.In the evening we took our place on the sunset viewing deck, to see the "compulsory" changing of colours on the Rock.
... Uluru päikeseloojangul/ ... Uluru at sunset Kolmandal päeval põrutasime edasi Kings Canyon´isse. Ronimine kõrgustesse, kivikuplid, adrenaliinirohke vaade servalt, org mil nimeks Eedeni aed ning kvaliteetaeg sisalikuga.
On the third day we went to Kings Canyon. Climbing high, domes, from the edge a view filled with adrenaline, valley called the Garden of Eden and some quality time with a local lizard.
Kings CanyonKõrbelaager. 2 päeva värvikas Alice Springsis, too linn meeldis mulle rohkem kui lootnud olin, ning mõned päevad West MacDonnelli rahvuspargis mütates.
Desert camp. 2 days in a colourful city of Alice Springs, which I liked more than I had dared hope for before and some days roaming in the West MacDonnell National Park.
Simpsons Gap - West MacDonnell
Püüton tervitas tee peal / Met a phyton on the walking track
Aeg 13 mai - 23 mai 2010
Lähtekoht: Alice Springs
Suund Kununurrale, kus ootab mandlipuude istutustöö.
Time: May 13 - 23. 2010
Departure: Alice Springs
Heading towards Kununurra, where there is a almond planting job starting in a week.
On juba pime ja otsime järjekordset kõrbelaagrit - üritame mõned kilomeetrid suurest teest kõrvale minna, et müra summutada, kuid siin on juba loodus puuderikkam ja ei ole see nii kerge midagi. Lõpuks keeran kõrvalteele, kuid oh üllatust! autotulede valgusvihus paistab värav ja värava kõrval kummalgil pool džiip. Üllatusest ei taibanud kohe kaugtulesid pealt maha võtta, aga no milleks siis prožektorid on ... helkurvestidega inimesed hüppasid siis rõõmsalt autosse ja sõitsid meie juurde. Küsimusele, et mida me siin teeme, kargas esimesena pähe, et metsapeatust oli vaja. Politseinik naerab sellepeale ja ütleb teistele, et kõik korras, neiul oli tualetti vaja. Samal ajal kui mul puhuda paluti seletas, et see tee viib aborigeenide reservuaati ja nad valvavad, et keegi alkoholi sisse ei veaks. Sõitsime siis sõbraliku head teed saatel edasi ja saime veel tükk aega tagantjärele olukorra üle naerda. Lõpuks leiame ka sobiva ööbimispaiga.
It is already dark and we are looking for a place to camp at night - we are trying to find a place not so close to the main road, ´cos it´s too noisy. But nature is more full here and it´s not so easy a task. Finally I turn off to a side road, but surprise! - there is a gate and on eather side of it a car and men in bright vests. As I have forgotten the long distance lights on they switch on the floodlights. And then they drive to us. In answer to what are we doing here, I say the first thing that comes to my mind - toilet break. The police get a laugh outta that and as I am blowing into the breathalyzer they explain, that this road leads to an aboriginal community and they are making sure that no alcohol is being smuggled in. After a friendly goodbye we drive off and have a laugh about the situation for a long while. Finally we find ourselves a camp as well.
Peatuspaik: ufopealinn Wycliffe Well. Linn on küll muidugi väga palju öeldud, sest koht koosnes kohvikust - bensiinijaamast ja karavanpargist. Aga päris põnev väljanäitus oli sees mitmekümnete artiklite näol.
Stopover: Wycliffe Well - the UFO Capital of Australia. Quite an interesting selection of news covering the walls of the restaurant.
Peatuspaik: Devils Marbles
Stopover: Devils Marbles
Sõitsime tükk maad ülespoole ja ööseks Dunmarra karavanparki jõudes, avastasime autost väljudes, et oleme troopikasse jõudnud. Soe ja niiske õhk ning paksult kärnkonni, kelle vahel päris palju hüpelda tuli, et neile mitte peale astuda.
We drove on for a long while and when we stepped out of the car in Dunmarra caravan park, we got a surprice in the feeling of tropical warmth and on the amount of toads - so we did the hopping in order not to step on them.
Peatuspaik: Elsey Rahvuspark
Rainbow Springs´i kuumaveeallika ja jõe vahele on ehitatud bassein - Mataranka Thermal Pool.
Stopover: Elsey NP
Home of the Mataranka Thermal Pool.
Katherine ka üle vaadatud, suundusime Kununurra poole.
Teele jäi kohtumine Chlamydosaurus kingil´iga, kes tee peal rahulikult peesitas ja ainult siis elumärki näitas kui kaameraga päris nina alla ronisin.
After getting a little bit acquainted with Katherine, we headed towards Kununurra.
On the road we met a frilled lizard, who only made a notice of us when I had approached really close with my camera.
Frilled Lizard
Peatuspaik: Gregory Rahvuspark. Läksime Victoria jõe äärde kalale. Kuna tegemist oli krokodillijõega siis ei läinudki väga kaua, kui ühele külje alla pugesime. Jah, meie temale, sest tema üritas meid ikka vältida ja noh eks endalgi oli päris adrenaliinirikas tunne. Pilt on reisikaaslase tehtud, kes vastaskaldale puu otsa ronis ja päris lähedale sai. Mina siiski hoidsin veidi distantsi :D. Aga esimene kord metsikus looduses krokot näha!
Stopover: Gregory NP. Victoria river = fishing time. As there was a warning that crocodiles inhabit the area it didn´t take very long for us to meet one. My travel mate was braver than me and got closer for the picture, it was pretty adrenaline filled experience - first time to meet a croc in the wild!
Desert camp. 2 days in a colourful city of Alice Springs, which I liked more than I had dared hope for before and some days roaming in the West MacDonnell National Park.
Simpsons Gap - West MacDonnell
Püüton tervitas tee peal / Met a phyton on the walking track Aeg 13 mai - 23 mai 2010
Lähtekoht: Alice Springs
Suund Kununurrale, kus ootab mandlipuude istutustöö.
Time: May 13 - 23. 2010
Departure: Alice Springs
Heading towards Kununurra, where there is a almond planting job starting in a week.
On juba pime ja otsime järjekordset kõrbelaagrit - üritame mõned kilomeetrid suurest teest kõrvale minna, et müra summutada, kuid siin on juba loodus puuderikkam ja ei ole see nii kerge midagi. Lõpuks keeran kõrvalteele, kuid oh üllatust! autotulede valgusvihus paistab värav ja värava kõrval kummalgil pool džiip. Üllatusest ei taibanud kohe kaugtulesid pealt maha võtta, aga no milleks siis prožektorid on ... helkurvestidega inimesed hüppasid siis rõõmsalt autosse ja sõitsid meie juurde. Küsimusele, et mida me siin teeme, kargas esimesena pähe, et metsapeatust oli vaja. Politseinik naerab sellepeale ja ütleb teistele, et kõik korras, neiul oli tualetti vaja. Samal ajal kui mul puhuda paluti seletas, et see tee viib aborigeenide reservuaati ja nad valvavad, et keegi alkoholi sisse ei veaks. Sõitsime siis sõbraliku head teed saatel edasi ja saime veel tükk aega tagantjärele olukorra üle naerda. Lõpuks leiame ka sobiva ööbimispaiga.
It is already dark and we are looking for a place to camp at night - we are trying to find a place not so close to the main road, ´cos it´s too noisy. But nature is more full here and it´s not so easy a task. Finally I turn off to a side road, but surprise! - there is a gate and on eather side of it a car and men in bright vests. As I have forgotten the long distance lights on they switch on the floodlights. And then they drive to us. In answer to what are we doing here, I say the first thing that comes to my mind - toilet break. The police get a laugh outta that and as I am blowing into the breathalyzer they explain, that this road leads to an aboriginal community and they are making sure that no alcohol is being smuggled in. After a friendly goodbye we drive off and have a laugh about the situation for a long while. Finally we find ourselves a camp as well.
Peatuspaik: ufopealinn Wycliffe Well. Linn on küll muidugi väga palju öeldud, sest koht koosnes kohvikust - bensiinijaamast ja karavanpargist. Aga päris põnev väljanäitus oli sees mitmekümnete artiklite näol.
Stopover: Wycliffe Well - the UFO Capital of Australia. Quite an interesting selection of news covering the walls of the restaurant.
Peatuspaik: Devils Marbles
Stopover: Devils Marbles
Sõitsime tükk maad ülespoole ja ööseks Dunmarra karavanparki jõudes, avastasime autost väljudes, et oleme troopikasse jõudnud. Soe ja niiske õhk ning paksult kärnkonni, kelle vahel päris palju hüpelda tuli, et neile mitte peale astuda.We drove on for a long while and when we stepped out of the car in Dunmarra caravan park, we got a surprice in the feeling of tropical warmth and on the amount of toads - so we did the hopping in order not to step on them.
Peatuspaik: Elsey Rahvuspark
Rainbow Springs´i kuumaveeallika ja jõe vahele on ehitatud bassein - Mataranka Thermal Pool.
Stopover: Elsey NP
Home of the Mataranka Thermal Pool.
Katherine ka üle vaadatud, suundusime Kununurra poole.
Teele jäi kohtumine Chlamydosaurus kingil´iga, kes tee peal rahulikult peesitas ja ainult siis elumärki näitas kui kaameraga päris nina alla ronisin.
After getting a little bit acquainted with Katherine, we headed towards Kununurra.
On the road we met a frilled lizard, who only made a notice of us when I had approached really close with my camera.
Frilled Lizard Peatuspaik: Gregory Rahvuspark. Läksime Victoria jõe äärde kalale. Kuna tegemist oli krokodillijõega siis ei läinudki väga kaua, kui ühele külje alla pugesime. Jah, meie temale, sest tema üritas meid ikka vältida ja noh eks endalgi oli päris adrenaliinirikas tunne. Pilt on reisikaaslase tehtud, kes vastaskaldale puu otsa ronis ja päris lähedale sai. Mina siiski hoidsin veidi distantsi :D. Aga esimene kord metsikus looduses krokot näha!
Stopover: Gregory NP. Victoria river = fishing time. As there was a warning that crocodiles inhabit the area it didn´t take very long for us to meet one. My travel mate was braver than me and got closer for the picture, it was pretty adrenaline filled experience - first time to meet a croc in the wild!
Vihm, kuid õnneks soe. Laagriplatsile tulid hommikul kaks pargivahti, kes kiiremas korras lahkuda palusid (tegelikult kui meil oleks süüa piisavalt olnud, oleks nad meid nädalakese seal hoidnud), sest vihmade tõttu olid teed peaaegu läbimatuks muutunud ja kuna teehöövel pidi vaid kaks korda aastas käima, ei tahtnud nad päris mudaauku teedele tekitada.
Otsustasime enne lahkumist siiski veel matkarajal ka ära käia - Gurraldang Walk - mis osutus üheks väga - väga ilusaks rajaks ja eks udu andis omamoodi müstilisust juurde.
Stopover: Keep River NP. Raining, but it´s warm, so it´s ok. Two rangers came to the campground on the morning, who said to leave as soon as possible, ´cos the roads were getting unpassable. (If we had had enough food they would have asked us to stay here for a week, because they get the grader only twice a year.) Before leaving we took a walk on Gurraldang track, which turned out the be one of the most beautiful I´ve been on and the mist gave it an extra feeling of mystery.
Pargist välja sõites nägime veel ühe kohaliku metsiku looma ära - dingo! :D Kahjuks putkas ta pildilepüüdmiseks liiga kähku minema.
When driving out of the NP, we spotted another local animal - dingo! :D Unfortunately it dissapeared too fast to get a picture.
Kununurra. Telefonilevi. Sõnumitetulv. Vihmade tõttu lükkub mandlipuude istutamine edasi. Vanaema ei ole enam...
Kununurra. Reception. Flood of sms. Due to the rain the planting season is pushed forward. Grandmother has left us...
Otsustasin koju minna. Veetsime veel päevakese Kununurras ja siis Darwinisse. Reisukaaslane sai samal päeval laevapeale tööle kui minul lennuk läks. Nii et see läks hästi.
I decided to go home. Spent a day in Kununurra and then to Darwin. My travelmate got a job on a ship the same day my plane left. That was good.
23 mai. Vaatan tuules lehvivat sinimustvalget ja tunnen, et olen kodus.
23rd of May. I am looking at the waving of our tricolour flag in the wind and I feel that I´ve reached home again.
12. juuli 2010
27. juuni 2010
Sihtkoht: Flinders Ranges / Destination: Flinders Ranges
Aeg: 1 - 5 Mai
Time: May 1- 5
Lõuna Austraalia suurim mäeahelik ootab. Teed on pikad ja sirged, nähtavus ulatub kilomeetrite taha. Surun jala gaasipedaalile ja katsetan kui kiiresti sõita annab. 160km/h juures hakkab teine auto vastassuunavööndis paistma ja võtan hoo maha. Aga elu kiireim sõit oli ikkagi. Kuni paari päeva pärast reisikaaslane selle 200km tunnikiirusega üle lööb. Ega me tegelikult kumbki kihutamist ei poolda, aga kui ees laiutab tühjus ja suurepärane nägemisväli tekib tahtmine väike proov teha.
The largest mountain range in South Australia is waiting. The roads are long and straight, visibility stretches out to the horizon. I push the accelerator down to see how fast the car can go. At 160 k per h, I start to slow down ´cos a car appears on the road ahead. But it still was the fastest I´ve ever gone. Until my travelmate breaks it a couple of days later with 200 k per h. Actually we r not fans of speeding, but as there were excellent conditions one just want´s to try a little.
Sellel retkel saab meie igapäevaseks tegevuseks jällegi mägede otsa turnimine. Kui tundub huvitav, olgu ta madal või kõrge tuleb ronida. Vahest poole peale, vahest tippu, eesmärk ei ole niivõrd vallutamine kui endale meelepärase vaate leidmine. Ja vaated on sellised... nagu oleks terve maailm peopesal ja sinu jaoks avatud.
On this trip, mountain climbing will be our constant companion again. Doesn´t matter hill or mountaintop, if it looks interesting we go. Sometimes we reach the peak, sometimes we just go half a way, the point is not to conquer but to find a view to satisfy. And the views are... well like you have the whole world open and waiting for you.
Ja nüüd ma lasen piltidel edasi kõnelda.
And now I let the pictures do the talking.
Kanyaka Homestead varemed / ruins
Selliseid tegelasi oli päris palju igal pool / A lot of these kind of spiders around in SA
Üksik oinas ojasängis / A lone ram in a dried out creek
Elders Range
Tagasivaade Flindersile / Saying goodbye to Flinders
Kollakäpp kivivwallaby / Yellow footed rock wallaby (Neile oli päris raske ligi saada, sp pildid udused / They r hard to get close to, so a bit blurry pictures)
Isane hiirämblik / Male Red - headed Mouse spider
Seda isendit kohtsime hommikul ühes karavanpargis(!) telkide kõrval. Vabas looduses püsisid igast tegelased laagrist kaugemal.
We met thisone in a caravanpark (!) one morning, next to our tents. Camping in the nature was more free of allkinds of creatures somehow.
Kõrbelaager / Desert camp
Time: May 1- 5
Lõuna Austraalia suurim mäeahelik ootab. Teed on pikad ja sirged, nähtavus ulatub kilomeetrite taha. Surun jala gaasipedaalile ja katsetan kui kiiresti sõita annab. 160km/h juures hakkab teine auto vastassuunavööndis paistma ja võtan hoo maha. Aga elu kiireim sõit oli ikkagi. Kuni paari päeva pärast reisikaaslane selle 200km tunnikiirusega üle lööb. Ega me tegelikult kumbki kihutamist ei poolda, aga kui ees laiutab tühjus ja suurepärane nägemisväli tekib tahtmine väike proov teha.
The largest mountain range in South Australia is waiting. The roads are long and straight, visibility stretches out to the horizon. I push the accelerator down to see how fast the car can go. At 160 k per h, I start to slow down ´cos a car appears on the road ahead. But it still was the fastest I´ve ever gone. Until my travelmate breaks it a couple of days later with 200 k per h. Actually we r not fans of speeding, but as there were excellent conditions one just want´s to try a little.
Sellel retkel saab meie igapäevaseks tegevuseks jällegi mägede otsa turnimine. Kui tundub huvitav, olgu ta madal või kõrge tuleb ronida. Vahest poole peale, vahest tippu, eesmärk ei ole niivõrd vallutamine kui endale meelepärase vaate leidmine. Ja vaated on sellised... nagu oleks terve maailm peopesal ja sinu jaoks avatud.
On this trip, mountain climbing will be our constant companion again. Doesn´t matter hill or mountaintop, if it looks interesting we go. Sometimes we reach the peak, sometimes we just go half a way, the point is not to conquer but to find a view to satisfy. And the views are... well like you have the whole world open and waiting for you.
Ja nüüd ma lasen piltidel edasi kõnelda.
And now I let the pictures do the talking.
Kanyaka Homestead varemed / ruins 
Selliseid tegelasi oli päris palju igal pool / A lot of these kind of spiders around in SA
Üksik oinas ojasängis / A lone ram in a dried out creek
Elders Range
Tagasivaade Flindersile / Saying goodbye to FlindersLoomariigi esindajaid / The representatives of the animal kingdom:
Kollakäpp kivivwallaby / Yellow footed rock wallaby (Neile oli päris raske ligi saada, sp pildid udused / They r hard to get close to, so a bit blurry pictures) 
Isane hiirämblik / Male Red - headed Mouse spiderWe met thisone in a caravanpark (!) one morning, next to our tents. Camping in the nature was more free of allkinds of creatures somehow.
Kõrbelaager / Desert campPõhiliselt ööbisime rahvusparkides ja suvalises kohas kõrbes, mõned kilomeetrid teest eemal. Sellist vaikust nagu seal pole ma kusagil mujal kogenud... vastu koidikut on kõige sügavam vaikus, üksöö kui nelja ajal üles ärkasin võis lausa füüsiliselt tunda kui vaikne on... aga kui mõni auto juhtus mööda minema siis oioioi nagu reaktiivlennuk! :D
Mostly we spent the nights in national parks or just at random spots in the wilderness, a few km-s away from the road. I have never experienced silence this deep as there... one morning when I woke up at four it was even physically tangible... but when there happens to be a passing car - sounds like a jet! :D
Mostly we spent the nights in national parks or just at random spots in the wilderness, a few km-s away from the road. I have never experienced silence this deep as there... one morning when I woke up at four it was even physically tangible... but when there happens to be a passing car - sounds like a jet! :D
19. juuni 2010
Melbournei ja Adelaide vahel / In between Melbourne and Adelaide
Aeg: aprilli lõpp
Time: the end of April
Pärast Tasmaaniat leidsime end taas Melbourne´is, kus ööseks seljakotlaste hostelisse kobisime ning õhtul teatrisse läksime. Reisikaaslane tegi seda ametialasest huvist ja mis minulgi sai ühe kultuurse elamuse vastu olla. Vaatasime The Grenade´i, mis oli ikka paras komöödia ning naeru üle kurta ei saanud, kuigi jah, kohalikud naljad ja kiire ingliskeelne sõnademäng jättis asja vahel veidi segaseks.
After leaving Tasmania, we found ourselves in Melbourne again, where we took a room in a backpacker and headed to the theatre for the evening. My travelmate showed a professional interest and I didn´t object to a cultural evening eather. We saw The Grenade, a comedy, couldn´t complain about the lack of laughter, although it was sometimes hard to get the point with the local jokes and fast English.
Järgmine päev suundusime Adelaide poole. Sattusin teistkordselt Suurele Ookeani Teele, mis palju mälestusi äratas... kuidagi nostalgiline oli neid kohti vaadata, mida kõigest neli kuud tagasi hoopis teistsuguse seltskonnaga juba läbinud olin... korjasime peale ka ühe hääletaja - tuli välja, et too on sama prantsuse noormees, kellega Tasmaanias ühes karavanpargis põgusalt suhelnud olime. Sõitsime kolmekesi paar päeva edasi, kuni võimalik tööpakkumine meie teed lahku viis. Saime tööotsa puudeistutajana, kuid alles kahe nädala pärast, seega otsustasime, et vaatame ümbruskonnas ringi, kas saab seniajaks mingit muud tööd ja mõtleme mis edasi saab.
Kasutasime aega ka Naracoortne koobaste külastamiseks - käisime Victoria Fossiilikoopas.
The next day we headed for Adelaide. I travelled through the Great Ocean Road again, and that brought up a lot of memories... it was somehow nostalgic to see the places I had been to only four months ago, with a totally different crowd... We picked up a hitchiker - a guy we had briefly met in one of Tasmania´s caravan parks. So the three of us travelled together for a couple of days, until a job offer parted our ways. We got a job in treeplanting, but as it started after a couple of weeks, we decided to see if there is anything else to be had in the meantime... also we used the time to visit Naracootne caves - Victoria Fossil Cave in particular.
Suurim kukkurloom kes ringi müttanud / The biggest marsupial to have roamed around (Diprotodon optatum)
Peaks olema pruunpistrik / Should be Brown Falcon (Falco berigora)
Kuna tööd lähiajaks silma ei hakanud, otsustasime ka puuistutamisest loobuda ja suundusime edasi. Pinnaroo kandis hakkas äkki sadama. Aga mitte taevast vaid üsna maapinna ligidalt. Sattusime piirkonda, kus ilma tegid suured rohutirtsuparved... ja ütleme nii et see polnud just meeldiv löga mis auto külge jäi... kohalikel olid autodele lausa spetsiaalsed katted autoninadele pandud ja ausaltöelda kui pärast küürimiseks läks siis oli soov, et oleks endalgi üks selline olnud...
As we didn´t find any jobs to pass the time, we decided to move on. When we reached Pinnaroo, it started to rain. But not from the sky, but close to the ground. We had reached an area with massive locust swarms... and lets just say that it wasn´t very good looking sight to look at the car later.. locals had somekind of protective cloths in use and afterwards when cleaning, I kinda wished we had had one too XD.
Edasi käisime veel paaris pisikese linnas (Loxton, Renmark) ja maabusime Murray jõe regioonis, pisikeses Berri linnas, kus meid infost tasuta telkimisalale juhatati. Reisikaaslane läks kalale ja mina naabreid uudistama. Hiljem tuli välja, et J. sattus hoopis kohaliku veterinaari otsa, kes kuuldes, et uus tuttav on Eestist kutsus meid oma sõpradele külla. Jah, mitte endale, vaid oma sõpradele. Andis nende nr ja palus, et kindlasti ühendust võtaksime. Põhjus: abielupaaril varsti plaan Eesti minna, sest naise isa sealt pärit ja oleks tore sealtmaalasi kohata. Suhtusime veidike umbusklikult sellesse plaani, aga otsustasime lõpuks ikkagi vaadata mis inimestega tegu. Tuli välja, et sattusime äärmiselt toredate ja lahkete inimeste otsa, kellega nende kodus meeldiva õhtu veetsime. Kodune õhtusöök ja atmosfäär olid juba iseenesest kosutavad, lisaks veel avastasime, et mees on täielik seikleja, näitas videot meile oma sõpradega tehtud kõrberetkest järvele, mis vaid väga harva veega täitub (Lake Eyre).
Järgmine õhtu aga olime juba külaliseks ühel nende tütrel Adelaide´s kellega avastasin, et mul on tohutult palju ühist, alates joonistamishuvist lõpetades täpselt samasuguse raamaturiiuliga :D.
After that we visited Loxton and Renmark and set camp in Berri, where we found a free campsite next to Murray river. My travelmate went fishing and I to take a look around. Later I found out that instead catching a fish, J. was caught by a local vet, who after finding out that he is from Estonia, invited us to visit his friends place. Not him, but his friends. The reason: the couple is soon headed to visit Estonia as it´s the woman´s father´s homeland and it would be interesting to meet someone from there. At first, we weren´t sure how to act (because on the contrary to Australia, it´s not so common to visit strangers in Estonia), but then we decided - why not? So, we found ourselves in the company of kind and joyful people, homely atmosphere and adventures, as the man told us about his adventures in desert and on a lake that has water very rarely (Lake Eyre). The next evening we visited one of their daughters in Adelaide, with whom I discovered to have a lot in common with, starting from drawing and ending in identical bookshelves :).
Renmark
Adelaide
Time: the end of April
Pärast Tasmaaniat leidsime end taas Melbourne´is, kus ööseks seljakotlaste hostelisse kobisime ning õhtul teatrisse läksime. Reisikaaslane tegi seda ametialasest huvist ja mis minulgi sai ühe kultuurse elamuse vastu olla. Vaatasime The Grenade´i, mis oli ikka paras komöödia ning naeru üle kurta ei saanud, kuigi jah, kohalikud naljad ja kiire ingliskeelne sõnademäng jättis asja vahel veidi segaseks.
After leaving Tasmania, we found ourselves in Melbourne again, where we took a room in a backpacker and headed to the theatre for the evening. My travelmate showed a professional interest and I didn´t object to a cultural evening eather. We saw The Grenade, a comedy, couldn´t complain about the lack of laughter, although it was sometimes hard to get the point with the local jokes and fast English.
Järgmine päev suundusime Adelaide poole. Sattusin teistkordselt Suurele Ookeani Teele, mis palju mälestusi äratas... kuidagi nostalgiline oli neid kohti vaadata, mida kõigest neli kuud tagasi hoopis teistsuguse seltskonnaga juba läbinud olin... korjasime peale ka ühe hääletaja - tuli välja, et too on sama prantsuse noormees, kellega Tasmaanias ühes karavanpargis põgusalt suhelnud olime. Sõitsime kolmekesi paar päeva edasi, kuni võimalik tööpakkumine meie teed lahku viis. Saime tööotsa puudeistutajana, kuid alles kahe nädala pärast, seega otsustasime, et vaatame ümbruskonnas ringi, kas saab seniajaks mingit muud tööd ja mõtleme mis edasi saab.
Kasutasime aega ka Naracoortne koobaste külastamiseks - käisime Victoria Fossiilikoopas.
The next day we headed for Adelaide. I travelled through the Great Ocean Road again, and that brought up a lot of memories... it was somehow nostalgic to see the places I had been to only four months ago, with a totally different crowd... We picked up a hitchiker - a guy we had briefly met in one of Tasmania´s caravan parks. So the three of us travelled together for a couple of days, until a job offer parted our ways. We got a job in treeplanting, but as it started after a couple of weeks, we decided to see if there is anything else to be had in the meantime... also we used the time to visit Naracootne caves - Victoria Fossil Cave in particular.
Suurim kukkurloom kes ringi müttanud / The biggest marsupial to have roamed around (Diprotodon optatum)
Naracootne Victoria Fossil Caves
Peaks olema pruunpistrik / Should be Brown Falcon (Falco berigora) Kuna tööd lähiajaks silma ei hakanud, otsustasime ka puuistutamisest loobuda ja suundusime edasi. Pinnaroo kandis hakkas äkki sadama. Aga mitte taevast vaid üsna maapinna ligidalt. Sattusime piirkonda, kus ilma tegid suured rohutirtsuparved... ja ütleme nii et see polnud just meeldiv löga mis auto külge jäi... kohalikel olid autodele lausa spetsiaalsed katted autoninadele pandud ja ausaltöelda kui pärast küürimiseks läks siis oli soov, et oleks endalgi üks selline olnud...
As we didn´t find any jobs to pass the time, we decided to move on. When we reached Pinnaroo, it started to rain. But not from the sky, but close to the ground. We had reached an area with massive locust swarms... and lets just say that it wasn´t very good looking sight to look at the car later.. locals had somekind of protective cloths in use and afterwards when cleaning, I kinda wished we had had one too XD.
Edasi käisime veel paaris pisikese linnas (Loxton, Renmark) ja maabusime Murray jõe regioonis, pisikeses Berri linnas, kus meid infost tasuta telkimisalale juhatati. Reisikaaslane läks kalale ja mina naabreid uudistama. Hiljem tuli välja, et J. sattus hoopis kohaliku veterinaari otsa, kes kuuldes, et uus tuttav on Eestist kutsus meid oma sõpradele külla. Jah, mitte endale, vaid oma sõpradele. Andis nende nr ja palus, et kindlasti ühendust võtaksime. Põhjus: abielupaaril varsti plaan Eesti minna, sest naise isa sealt pärit ja oleks tore sealtmaalasi kohata. Suhtusime veidike umbusklikult sellesse plaani, aga otsustasime lõpuks ikkagi vaadata mis inimestega tegu. Tuli välja, et sattusime äärmiselt toredate ja lahkete inimeste otsa, kellega nende kodus meeldiva õhtu veetsime. Kodune õhtusöök ja atmosfäär olid juba iseenesest kosutavad, lisaks veel avastasime, et mees on täielik seikleja, näitas videot meile oma sõpradega tehtud kõrberetkest järvele, mis vaid väga harva veega täitub (Lake Eyre).Järgmine õhtu aga olime juba külaliseks ühel nende tütrel Adelaide´s kellega avastasin, et mul on tohutult palju ühist, alates joonistamishuvist lõpetades täpselt samasuguse raamaturiiuliga :D.
After that we visited Loxton and Renmark and set camp in Berri, where we found a free campsite next to Murray river. My travelmate went fishing and I to take a look around. Later I found out that instead catching a fish, J. was caught by a local vet, who after finding out that he is from Estonia, invited us to visit his friends place. Not him, but his friends. The reason: the couple is soon headed to visit Estonia as it´s the woman´s father´s homeland and it would be interesting to meet someone from there. At first, we weren´t sure how to act (because on the contrary to Australia, it´s not so common to visit strangers in Estonia), but then we decided - why not? So, we found ourselves in the company of kind and joyful people, homely atmosphere and adventures, as the man told us about his adventures in desert and on a lake that has water very rarely (Lake Eyre). The next evening we visited one of their daughters in Adelaide, with whom I discovered to have a lot in common with, starting from drawing and ending in identical bookshelves :).
Renmark 
Adelaide25. mai 2010
Tasmaania III / Tasmania III
20nda aprilli hommikul suundusime tuurifirma kiirpaadiga avastusretkele ümber Tasmaania poolsaare. Vaade oli võimas ja igasugu loomi - linde kohtas ka (Austraalia ja Uus-Meremaa hülged, albatrossid, pisikesed pingviinid jne) - meeldejäävaim oli muidugi delfiinigrupp kes sõidu lõpus meid uudistama tuli!
On the morning of 20th of April we took a boat tour around the Tasman Peninsula. The view was magnificent and we met allkinds of animals and birds (Australain and New Zealand seals, albatrosses, little penguins etc), but the most memorable were dolphins who at the end of the tour decisded to come and play around us a little!
Paar videot kah, kvaliteeti palun ignoreerida :D
A couple of videos, please ignore the quality, lol
Paadisõit / Boat ride
Delfiinid/Dolphins
Järgmisel päeval suundusime Freycinet RP - i. Esimeseks matkaks valisime raja Veiniklaasi Lahe vaateplatvormile. Kuna rada tundus veidi igav otsustasime improviseerida ja ronisime mööda kaljusid raja kohale, kust avanes suurepärane vaade sealpoolsele lahele - Coles Bay´le.
The next say we headed to Freycinet NP. As we went on a hike along the road to Wineglass Bay lookout we found a good spot to climb a little higher above the trail where there was a superb view to Coles Bay.
Coles Bay
Wineglass Bay lookout
Üleval turnides jäi pilk peale kõrvalolevale kõrgele mäetipule ja pargivahte kohates küsisime kas sinna ka saab. Pidvat ikka saama, aga tänu eilsele vihmale üldse ei soovitanud, ütles, et väga ohtlik olevat. J. siis sellepeale, et ohtlik on me keskmine nimi. Pargivaht omakorda, et pigem on sellisel juhul keskmine nimi paigast-ära-õlg. Ütlesime aitäh nõuande eest, kuid suundusime ikkagi Mt. Amost vallutama.
Ronida tuli mööda graniitnõlvakut, kuskil 45 kraadise nurga all. Mõni osa oli jah täitsa libe, aga mitte vihmast vaid paljudest jalgadest mis selle siledaks kulutanud, kuigi mida ülespoole seda karedamaks pind läks, naersime, et korrelatsioonis tagasipöördunud inimeste arvuga. Ülevalpool tuli paar kohta kus oli juba päris õõvastav seljataha vaadata, kuid enamasti oli tõus lihtsalt füüsiliselt raske, turnimist oli ikka kõvasti. Aga see tasus ära, üleval oli lihtsalt nii hingematvalt ilus...
We spotted a mountaintop near-by and when we met some rangers we asked is it possible to climb there as well. One of them said that yes, but he strongly disrecommended it, ´cos it had been raining the previous day, making the trail slippery. J. said to that, that dangerous is our middle name. The ranger then, that dislocated shoulder will be most likely your middle name... we said thanks for the advice, but we still headed to conquer Mt. Amos.
The trail was a steep climb and indeed some parts were slippery, but not from the rain but from all the feet that had been trodding the place. The higher we went the more rough the surface got, we were joking that it is in correlation with the people who turned back... There were some parts where looking back over your shoulder was pretty scary, but mostly it was just physically hard. But it was all worth it, the views were breathtaking!
Veerand maad läbitud / Quarter of the climb is behind
Vot see on vaade! / Now this is a view!
Maailm on ümmargune / The world is round
On the morning of 20th of April we took a boat tour around the Tasman Peninsula. The view was magnificent and we met allkinds of animals and birds (Australain and New Zealand seals, albatrosses, little penguins etc), but the most memorable were dolphins who at the end of the tour decisded to come and play around us a little!
Paar videot kah, kvaliteeti palun ignoreerida :D
A couple of videos, please ignore the quality, lol
Paadisõit / Boat ride
Delfiinid/Dolphins
Järgmisel päeval suundusime Freycinet RP - i. Esimeseks matkaks valisime raja Veiniklaasi Lahe vaateplatvormile. Kuna rada tundus veidi igav otsustasime improviseerida ja ronisime mööda kaljusid raja kohale, kust avanes suurepärane vaade sealpoolsele lahele - Coles Bay´le.
The next say we headed to Freycinet NP. As we went on a hike along the road to Wineglass Bay lookout we found a good spot to climb a little higher above the trail where there was a superb view to Coles Bay.
Coles Bay
Wineglass Bay lookout
Üleval turnides jäi pilk peale kõrvalolevale kõrgele mäetipule ja pargivahte kohates küsisime kas sinna ka saab. Pidvat ikka saama, aga tänu eilsele vihmale üldse ei soovitanud, ütles, et väga ohtlik olevat. J. siis sellepeale, et ohtlik on me keskmine nimi. Pargivaht omakorda, et pigem on sellisel juhul keskmine nimi paigast-ära-õlg. Ütlesime aitäh nõuande eest, kuid suundusime ikkagi Mt. Amost vallutama.
Ronida tuli mööda graniitnõlvakut, kuskil 45 kraadise nurga all. Mõni osa oli jah täitsa libe, aga mitte vihmast vaid paljudest jalgadest mis selle siledaks kulutanud, kuigi mida ülespoole seda karedamaks pind läks, naersime, et korrelatsioonis tagasipöördunud inimeste arvuga. Ülevalpool tuli paar kohta kus oli juba päris õõvastav seljataha vaadata, kuid enamasti oli tõus lihtsalt füüsiliselt raske, turnimist oli ikka kõvasti. Aga see tasus ära, üleval oli lihtsalt nii hingematvalt ilus...
We spotted a mountaintop near-by and when we met some rangers we asked is it possible to climb there as well. One of them said that yes, but he strongly disrecommended it, ´cos it had been raining the previous day, making the trail slippery. J. said to that, that dangerous is our middle name. The ranger then, that dislocated shoulder will be most likely your middle name... we said thanks for the advice, but we still headed to conquer Mt. Amos.
The trail was a steep climb and indeed some parts were slippery, but not from the rain but from all the feet that had been trodding the place. The higher we went the more rough the surface got, we were joking that it is in correlation with the people who turned back... There were some parts where looking back over your shoulder was pretty scary, but mostly it was just physically hard. But it was all worth it, the views were breathtaking!
Veerand maad läbitud / Quarter of the climb is behind
Vot see on vaade! / Now this is a view!
Maailm on ümmargune / The world is round
Tellimine:
Postitused (Atom)