Aotearoa

5 p2eva wellingtonis/ My 5 days in Wellington

Vaade Victoria m2elt / A view from Mt. Victoria

Wellington. Mida ma esimesena hommikul (khm keskpäeval, sest siinne aeg on Queenslandi omast 3h ja Eestist siis lausa 11h ees...) välja minnes märkasin ja täheldasin seda terve päeva jooksul, et inimesed jooksevad. Sõna otseses mõttes. Ning ma ei mõtle seda inimvoolu, mis linnatänavail voogab ja millele jalgu ei tasu jääda, vaid vähemalt igas pooltunnis tuleb sulle vastu mitte vähem kui kaks inimest, kes seda sporti harrastavad. Kusjuures kesklinnas. Mis siis veel äärealadel toimub? Tervislikud eluviisid on toredad. Ma pole mujal sellist jooksulembust kohanud, aga kuulsin neilt kes ilma rohkem näinud, et see suht tavaline... Ja miks mitte heas füüsilises vormis olla kui pidevalt liigud mäest üles, siis jälle alla...Kesklinna piirkonnast vähegi kaugemale astudes, oled nagu Tartus, mille Riiamägi on iga kandi pealt eri tõusu - langusnurkade abil vallutanud. Noormeestele kes rulasõitu harrastavad on see muidugi suurepärane elukoht, nägin päris palju ahhetamapanevaid sõiduman88vreid kui nad liikluses autodevahel vuhisesid. Etterutates ütlen, et tagasi Austraaliasse jõudes alustasin ise ka jooksmas käimist, aga mitte sellepärast mis ma Wellingtonis nägin. Nende põhjusteni jõuan ma millalgil hiljem.

Tykike Civic square' st Wellingtonis, m6nus rahulik ja hea vaatega koht istumiseks, raamatulugemiseks... tahtsin ka kuuluda nende kunstitudengite hulka kes seal tohututele paberitele ymbritsevat arhidektuuri mitmekesisust j22dvustasid / A lovely place to sit, read - I wanted to be one of those art students who sat and draw on enourmous papers all the surrounding archidectural variety - a piece of Civic Square in Wellington

Wellington. The first thing I noticed, when I headed out in the morning (well, it was actually midday already, but I was still in QLD time, which was 3h behind, Estonia even 11h...) and throughout the day, that people are running. Literally. And I am not only talking about the fast moving amount of people on the streets that you dont want to get on the way of, but in every half an hour you meet at least two people sporting. And that in the centre of the city. What happens then in the suburbs? Healthy habits are good. I have not met anywhere else that amount of fondness in running, but from the people who have seen the world a lot more i heard it is quite common... and why not to have a good stamina, when going a bit further from the centre you are already moving on a landscape of highs and lows, going all the time up or down. Also a good place for people who are skateboarding, i saw quite a lot of awe inspireing manouvers in midst of the traffic.Getting a little ahead in the story, I can say that now back in Australia I have taken up running as well, but not because what I saw in Wellington. I will reach these reasons later.

Ja siis kohe selle istumiskoha vastas oli selline kiri... :D/ and then, just opposite of my sitting place were these words... :D
Kui ma jalad veresoonde panen, mahun ma sinivaala südamesse pikali heitma. Kui see seest õõnes oleks muidugi. Väikelaps mahuks suuremates veresoontes vabalt ringi roomama. Sellisele avastusele tulin Te Papa Tongarewa muuseumis, kus peale maavärina kogemuse (6,5 Richteri skaalal) - päris raske ikka püsti jääda kui kuskilt kinni ei hoia; haarasin oma teadmistesse veel palju muud infot loodusnähtuste, inimtegevuste ja looduse - inimeste suhete kohta, seda nii traditsiooniliste väljapanekute viisil kui ka kõrgtehnoloogia interaktiivsete väljundite abil. Pean tunnistama, et peaaegu pooled väljapanekud jäid vaatamata, kella mul kaasas ei olnud, aga ligikaudu 4h veetsin küll vaalade ja delfiinide seltskonnas. Ja sedagi ei jõudnud päris lõpuni! Muuseum pandi enne kinni. Videod, arvutisimulatsioonid - kus alates delfiini konstrueerimisest ja selle vette lastes teadasaamisest kui hea arhidekt olid (sain 3 korraga oma roboti nagu päris :)), lõpetades animeeritud isendite fotode klõpsimisega, kus võrdled fotot andmebaasiga ja saad teada kus ja kes too loom päriselus on... + veel hulgaliselt skelette ja muud kraami - kõik see viis aja tormituule tiivul. Ja guljaðð maitses kohvikus kah hästi. Kuigi kodusega muidugi võrrelda ei anna :P.


If I put my legs into a bloodvessel, I can lay down in the heart of a blue whale. Ofcourse on that case, it sould be hollow from inside. A toddler could crawl around freely in the bigger blood vessels. These discoveries I made in the museum of Te Papa Tongarewa, where after experiencing an earthquik (6,5 on Richter scale) - it is quite hard to retain your balance if you are not holding on to something; I gained knowledge about nature, man and nature relationships etc. That through traditional exhibition methods and also with the help of interactive technology. I have to admit that I didnt make it to almost half of the exibithions, I didnt have a watch, but I spent at least 4 hours in the company of whales and dolphins. And I even didnt finish that one entirely! The museum was being closed before I could. Videos, computer animations - from constructing a dolphin and releasing it into the water to see how good of an archidect you were (I got my robot close to a real one in 3 trys :)) , to taking photographs of animated animals and then comparing them to database of real animals in the wild to see information who and where they are... + heaps of sceletons and other stuff - all this took the time away on the wings of stormwind. And guljaðð in the cafeteria tasted good as well. Although the one back home is better :P.

Kelle j2lje mina leidsin!/ Look what I found! ;)

Kolmanda wõrratu Wellingtoni (edaspidi WW) päeva veetsin sõrmuste isanda filmi (edaspidi lotr) kohalikke võtteplatse külastades, seda vahva Rover tuuride giidi ja kuue teise fänni toreda seltskonna saatel. Peale filmi sai palju infot ka WW kohta, kui eri kohtadesse sõitsime. Victoria mäe alt läheb läbi 2 tunnelit - ühte kutsutakse rahvasuus Happy tunnel - ehk siis õnnelik tunnel. Kui sealt läbi sõidad, võid autosignaaliga vabalt ümber käia, nädalavahetusel pidi sealt jalgsi läbiminek kuulmisele suht surmav olema XD. Meie neljapäevane läbiminek algas suht vaikselt, aga keskel saime ka teised autod tuutamismaratonile kaasa, jätkasime ka veidi väljas, kus kõrvaloleval staadionil inimesed juba mitmendat päeva tõsiselt kriketimatsi jälgisid XD.Tuuriga käis kaasas ka korralik lõuna , kuhu kuulus ka oma nime vääriv shokolaadikook :P ; palju nalja sai kääbikuteks, haldjateks ja võluriteks ümberkehastudes.Pärast sõitsin "kaabelautoga" üles botaanikaaeda, kus oma pettumuseks leidsin, et observatoorium on juba pikemat aega renoveerimisel, tutvusin ühe toreda poemüüjaga, kes Eestit tahab külastada ja imetlesin oma tuuril tutvutud ja taaskohatud paari kaaslasega botaanikaaia, eriti roosiaia ilu. Tagasi hosteli jalutades kadusin tunnikeseks järjekordsesse tohutusse raamatupoodi, kahekordne, ja kohvik ka veel raamaturiiulite vahel peale mugavate tugitoolide... no lihtsalt ei saa sealt enam tulema ju! :)

Iga f2nni unistustelett :p / Every fans dreamshelf

The third day of wonderful Wellington (WW) I spent exploring the local sets of Lotr, that together with Rover tours great guide and six other fans of the movies. Besides movie, we got information about WW as well, when driving around the city. There is two tunnels going through Mt. Victoria and one of them is called Happy tunnel. You can beep your car horn as much as you like in there, and it is not recommended to go through there on foot, especially on the weekends, cos its quite deadly to your hearing XD. Our ride on Thursday started quite quietly, but in the middle we managed to get other cars to join in in the beeping marathon, and we continued a little on the outside as well, passing through a stadion where for a number of days people were seriously into cricet.The tour involved a delicious lunch, including a shocolate cake that totally deserved its name :p. We had loads of fun getting into the roles of hobits, elves and wizards.Later I took the cablecar up to the botanic gardens, where, to my dissapointment I found the observatory closed for renovations, met a shop assistant who wants to visit Estonia and marvelled at the botanic gardens and especially rose garden beauty. On the way to my hostel I stumbled upon another huge bookshop,where I spent at least an hour, with two stories, cafe and comfortable armchairs... you just cant get out of there! :)

Teel Pictonisse, praami pardal. Minumeelest on see saar kyll lamava kiiwilinnu kujuline! / On my way to Picton with interislander . In my opinion this island looks like a lieing kiiwibird!

to be continued...